Sester: RMK matkarajad ei muutu tasuliseks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sven Sester
Sven Sester Foto: Sander Ilvest

Rahandusminister Sven Sester (IRL) soovitab keskkonnaministeeriumil kujundada Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) riigitulundusasutusest ümber tavapäraseks äriühinguks, kuid kinnitab, et see ei tähenda tasulisi matkaradu ning äriühinguna saaks RMK pakkuda avalikkusele täpselt, mida tänagi.

«Saatsin mõni aeg tagasi keskkonnaministrile palve analüüsida RMK juriidilist vormi. Eelkõige on põhjus RMK osaluse valitsemise ja juhtimise muutmises sarnaseks teisi riigi olulisi ressursse valdavate üksustega, mis tegutsevad äriühingu vormis. RMK tegutseb täna kogu riigis ainsa riigitulundusasutusena. Läbipaistvuse, õigusselguse ja võrreldavuse huvides oleks otstarbekam aktsiaseltsi vorm,» kirjutab Sven Sester suhtlusportaalis ja lisab, et temalt on küsitud, kas äriühingu vormiga kaasneks täna avalikkusele tasuta pakutavate loodusradade ja telkimisplatside tasuliseks muutumine.

«Vastus on, et ei, need teemad ei ole teineteisega seotud. Sarnaselt sellele, kuidas mitmed suured äriühingud peavad üleval ja pakuvad kõigile tasuta kasutamiseks terviseradasid, saab ka RMK äriühingu vormis avalikkusele pakkuda täpselt sama, mida tänagi. Isiklikult pean ma loodus- ja matkaradade loomist, korrashoidu ja tasuta Eesti inimeste kasutamisse andmist mõistlikuks ja arvan, et see peaks kindlasti jätkuma,» lisas Sester.

Näiteks kirjutas IRLi ridades riigikokku kandideerinud ajakirjanik ja arvamusliider Tiina Kangro oma Facebooki lehel, et ei mõista Sesteri plaani.

«RMK puhkealad on vist üks õnnestunumaid asju, mis Eesti riigis on viimase kahekümne aastaga inimeste jaoks tehtud. Sealhulgas ka muukeelsete inimeste jaoks, kes samuti väga agaralt Eesti metsade lõkkekohti ja matkaradu kasutavad. Lisaks on RMK (erinevalt riigiasutustest) hakanud vaikselt mõtlema ka ratastoolis, lapsevankriga ja käimisraamiga inimeste loodusjalutuskäikude peale. Loodusläheduse propageerimine ja metsaarmastuse edasiandmine lastele ongi üks selgesõnalisi RMK ülesandeid,» kirjutas Kangro ja tõi välja, et see kõik läheb aastas maksma 4,1 miljonit eurot, mis tuleb riigimetsa majandamisest. «Nüüd tahaks rahandusminister uurida, kas matkaradadele ei peaks pääsema piletiga ja kas lõkkekohad ja matkaonnid poleks kasulik üldse kinni panna,» kirjutas Kangro.

Pomerants: RMK avalikud teenused on olulised

Keskkonnaministri Marko Pomerantsi (IRL) sõnul on RMK avalikes huvides pakutavad teenused on olulised.

«Alustada võiks Põlula kalakasvandusest, kes ainus kalavarude taastamisega tegelev asutus Eestis, looduses liikumise võimaluste tagamine ja loodushariduse pakkumine on samuti oluline funktsioon, kus tasulised saavad olla vaid osa teenustest, nii nagu seda on Elistvere loomapargi külastamine. Kuna 18 protsenti Eesti riigimetsast on rangete  looduskaitseliste piirangutega, siis on olulised ka looduskaitsetööd liigikaitseks ja koosluste  hooldamiseks, samuti on oluline metsandusteaduse toetamine,» tõi Pomerants teenuseid välja.

Ta alustab Sesteri ettepaneku arutelu metsandusnõukogus, kus on esindatud erinevad asjasse puutuvad osapooled.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles