Viis kriisi, mis Euroopa kaosesse kisuvad

Saksa kantsler Angela Merkel.

FOTO: forum.davidicke.com

Ootamatult on Euroopa sunnitud žongleerima suisa viie erinevas staadiumis kriisiga, kirjutab Financial Timesi kolumnist Wolfgang Münchau: sisseränne Süüriast, europerifeeria võlad, globaalmajanduse langus, Krimmi annekteerimise järellainetus ning Volkswageni kuri- ja väärteod.

Kurval kombel kujunes vallapäästvaks mehhanismiks Angela Merkeli ilmselt inimlikust kaastundest tulenenud otsus avada Saksamaa Süüriast pagevatele inimestele. Kuigi paljud sakslased tervitasid sammu ülevoolava entusiasmiga, selgus üsna pea, et riik ja ülejäänud Euroopa polnud järgnevaks ette valmistatud ei poliitiliselt ega logistiliselt.

Berliinis ja Hamburgis on majutusküsimus niivõrd meeleheitlik, et võimud valmistavad ette seadust konfiskeerimaks tühjalt seisvaid erakortereid – ning Hamburgis isegi kommertskinnisvara.

On esinenud juhtumeid, et kohalikud omavalitsused katkestasid rendilepingud sotsiaalkorterites tegemaks ruumi põgenikele. Kui riigisektor niiviisi käituma hakkab, on ksenofoobia nanosekundite küsimus.

Juba migratsioonikriisist piisab, et Saksamaa manööverdamisruumi piirata. Kuid see pole ainus faktor. Lisapiduriks on maailmamajanduse aeglustumine, mille mõju euroalale pole esialgu nähtav – kuid pilt võib peatselt muutuda. Eurotsooni pooleliolev taastumine on ehitatud netoekspordile ning kui partner – ülejäänud maailm – haigestub, siis plaan B puudub.

Euroopa rahandusele keskendudes: kui Saksamaa satub ülaltoodu tulemusel kergesse eelarvepuudujääki, on Kreeka toetamisel põhiseaduse valguses lõpp. Veelgi selgemini väljendudes: rahvas on nagunii otsustanud aidata pigem põgenikke kui Kreekat.

Viimase vastvalitud valitsus hakkab varsti teesklema kokkulepitud majandusreformide käivitamist. Parimal juhul teevad nad seda vastumeelselt ja poolikult. Kui esimesel «ülevaatusel» peaks ilmnema praak, on Grexit (Kreeka lahkumine eurotsoonist) otsekohe taas laual.

Kuid isegi positiivse hinnangu puhul hakkab Kreeka valitsus kohe laenuleevendust nõudma. IMF samuti. See on Saksamaa jaoks juba liig ning Brüssel peab öökoosolekuteks lambid valmis panema.

Ja siis seisamegi taas silmitsi Kreeka kokkuleppe surelikkusega, millesse keegi nagunii ei uskunud. Olnuks ju selle toimimiseks tarvis poliitiliselt võimatut kolmainsust: õigeid majandusreforme, vähem kasinust ja rohkem võlaleevendust.

Tänaseks on Volkswageni skandaal Saksamaa võimalusi veelgi ahendanud. Eelseisvad trahvid võivad vabalt võistelda hüpoteetiliste kahjumitega Grexitilt. Ja nendegi eest tasuvad ju lõpuks Saksa maksumaksjad.

Üks Merkeli talente on võime keerukaid küsimusi komponentideks lahutada. Viie paralleelse kriisi korral käib see üle võimete. Käes on kaos. 

Tagasi üles