Jällegi on aktuaalne küsimus, kuidas tõhustada järelevalvet riigi osalusega äriühingute ja eriti nende juhatuste tegevuse üle. Miks olemasolevad kontrollimehhanismid ei toimi ja kas puudulikud on kontrollimehhanismid ise või nende rakendamine, kirjutavad siseaudiitor Viljar Alnek ja advokaat Veiko-Joel Kokk
Olukorra teevad keerulisemaks kaks asjaolu: esiteks on enamus kontrollimehhanisme ühingutes kujundatud viisil, et juhatusel on võimalus neid eirata või muuta ja teiseks nn agendiprobleem.
Eetilise ja usaldusväärse juhatuse puhul on selline kontrollimehhanismide ülesehitus igati õigustatud, sest nii säilitab organisatsioon oma paindlikkuse ning suudab väliskeskkonna muutustele kiiresti reageerida. Teisalt on võimalik usaldust alati ka kuritarvitada. Sellisel juhul ei reageeri juhatus adekvaatselt läbi kontrollimehhanismide nendeni jõudnud informatsioonile.
Agendiprobleem seisneb lihtsustatult selles, et kui üks isik (agent) peab käituma teise isiku (omanik) parimates huvides, siis jälgib ta otsustamisel ikkagi ka enda huve. Kui puuduvad vastavad reeglid ja kontrollimehhanismid, kipuvadki otsused lähtuma agendi enda, mitte omaniku huvidest.
Olgu kohe öeldud, et kontrollisüsteemi, mis välistaks äriühingus korruptsiooni, pettuste, vigade ja muude probleemide esinemise, ei ole teadaolevalt olemas. Teoreetiliselt on sellise kontrollisüsteemi loomine võimalik, kuid taolise süsteemi loomise ja käitamise kulud viiksid äriühingu kindlasse pankrotti.
Õnneks on siiski olemas teatud põhimõtted ning lahendused, mida rakendades on võimalik erinevate riskide, sealhulgas korruptsiooni ja pettuste riski, realiseerumise tõenäosust ning võimalikku mõju vähendada.
Reeglid ja järelevalve
Juhtide isiklik eeskuju väärtuste ja eetiliste standardite järgimisel on kahtlemata kõige odavam, aga ka raskemini elluviidav, meede hea ühingujuhtimise kujundamisel. Kuivõrd me ei ela ideaalmaailmas, siis vajame paraku ka reegleid ja järelevalvet nende täitmise üle.
Selgelt sõnastatud reeglid nii oodatud kui ka taunitud käitumise kohta loovad juhatuse liikmetele ja töötajatele «õiged stiimulid» ning suunavad neid äriühingu omaniku huvides käituma. Järelevalve reeglite järgimise üle jaguneb juhatuse ja nõukogu vahel. Kui juhatuse ülesandeks on tagada reeglite järgimine töötajate poolt, siis nõukogu ülesandeks on omakorda kontrollida juhatuse tegevust.
Siseauditi korraldus
Arvestades, et nõukogu saab ühingu tegevuse kohta informatsiooni eelkõige juhatuselt, siis on ilmne, et juhatuse üle järelevalve teostamiseks sellest ei piisa. Seetõttu on loodud sõltumatu siseauditi funktsioon, mis tagab nõukogule ka juhatusest sõltumatu vaate ühingu, sealhulgas ka juhatuse enda tegevusele. Kas parimaks lahenduseks on luua ühingus sõltumatu siseauditi üksus, osta siseauditi teenus sisse või kasutada eelnimetatute kombinatsiooni, sõltub konkreetsest ühingust.
Kui üldiselt peetakse suuremate ühingute puhul siseauditi üksust optimaalsemaks lahenduseks, siis teatud olukordades on olulisi argumente, et kaaluda teenuse sisse ostmist. Näiteks hinnatakse spetsiifilise pädevuse tekitamist liiga keeruliseks või kulukaks, peetakse täielikku sõltumatust olulisemaks kui organisatsiooni siseelu peensusteni tundmist või vajatakse mingil perioodil ajutisi lisaressursse. Kas parimaks lahenduseks on luua ühingus sõltumatu siseauditi üksus, osta siseauditi teenus sisse või kasutada eelnimetatute kombinatsiooni, sõltub konkreetsest ühingust ja selle olukorrast.
Vilepuhumine on osa kontrollist
Üks tõhus pettustevastane vahend on lisaks hästitöötavale siseauditi funktsioonile ka vihjeliin ehk nn vilepuhumise mehhanism. Head vihjeliini iseloomustavad näiteks järgmised tunnused:
Suhteliselt vähelevinud on tulemuslike vihjete andmise eest premeerimine. See on võimalik muidugi vaid juhul, kui vilepuhuja oma anonüümsusest loobub. Teatud juhtudel võib preemia olla sobiv stiimul, näiteks konkreetse vihje tulemusel säästab äriühing konkreetse summa, või jääb tekkimata rahaliselt määratletav kahju.
Tehtud ettepanekud
Eestis on viimasel ajal tehtud ettepanekuid riigi osalusega äriühingute tegevuse tõhusamaks muutmiseks. Tehtud ettepanekutest on vast olulisemad selge omaniku huvi ja eesmärkide sõnastamine ning nii nõukogu, omaniku esindaja kui ka juhatuse mehitamise põhimõtete muutmine.
Nende ettepanekutega saab vaid nõustuda. Kui riigi ehk omaniku huvi ja eesmärgid pole selgelt sõnastatud, on väga keeruline mõõta äriühingu tegevuse tulemuslikkust ning eristada, millised tegevused lähtuvad omaniku huvidest ja millised mitte. Selge on ka see, et seniste riigi osalusega ühingute nõukogude ja juhatuste mehitamise põhimõtete osas on märgatavat arenguruumi mehitamisprotsessi läbipaistvuse osas, tagamaks ausate, motiveeritud ning kompetentsete isikute jõudmise vastavatesse organitesse.
Lõpetuseks tuleb tõdeda, et nii siseaudit kui ka vilepuhumise mehhanism on küll tööriistad, mis õigel kasutamisel aitavad probleeme märgatavalt vähendada, kuid need on siiski vaid tööriistad. Lahendus peitub inimestes. Kui ühingute juhatuste ja nõukogude liikmed ei soovi tööriistu eesmärgipäraselt kasutada, siis ei aita ka kallim, suurem ja edevam tööriistakast.
----------------------------------
Viljar Alnek on KPMG Baltics OÜ siseauditi teenuste juht ja Veiko-Joel Kokk KPMG Advokaadibüroo OÜ advokaat.
