Eurotsooni majanduse kasvuspurt ei ole rekordilist töötusmäära vähendanud ning karta on, et kui valitsuste kulukärped tuleval aastal hammustama hakkavad, kasvab töötus veelgi.
Eurotsooni töötus tõusis üle 10 protsendi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Septembris tõusis euroala töötusmäär Euroopa Liidu statistikaameti andmetel 10,1 protsendi peale, augustis oli vastav protsent 10. Näitaja on kõrgeim alates euro kasutuselevõtust aastal 1999.
Poliitikud lootsid, et teise kvartali majanduskasv, mil eurotsooni sisemajanduse kogutoodang kasvas 4,1 protsenti, toob kaasa töötusmäära stabiliseerumise, võib-olla isegi vähenemise. Euroala töötusmäär oli püsinud stabiilne viis kuud. Samas võis märgata erinevust nn tuumiku ja perifeeria vahel. Saksamaal näiteks on töötus langenud, Iirimaal aga kasvab järjest.
Saksamaa teatas reedel, et sealne töötute arv langes oktoobris esimest korda 18 aasta jooksul alla 3 miljoni. ELi metoodika järgi arvestades on Saksa töötusmäär viimati avaldatud 6,7 protsendi pealt 0,1 protsendi võrra langenud. Kontrastiks: ülejäänud 15 euroala riigi töötusmäär on 11,3 protsenti.
Analüütikud ennustasid aasta alguse poole, et teises poolaastas hakkab töötusmäär tänu majanduse taastumisele langema. Nüüd on paljud pigem seisukohal, et töötus saavutab lae aastal 2011.
Paljud analüütikud usuvad, et Euroopa majandus kasvab praegu teisest kvartalist palju aeglasemalt ning et selline tempo ei ole jätkusuutlikuks töökohtade loomiseks piisav. Kolmanda kvartali kasvunumbrid avaldatakse novembris.
«Tegelikult peaks aastane majanduskasv olema pikemat aega umbes 1,5 protsenti SKTst, et tööhõive stabiilne püsiks. Kui aga tahetakse töötust vähendada, siis peaks kasv olema 2 protsendi kandis,» ütles Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni analüütik Ronald Janssen.
Eurotsooni valitsuste kasinusmeetmed summutavad aga tööturgu veelgi.
«Väga tõenäoliselt tõmmatakse eelarvekärbete käigus koomale riigisektori töökohti, eriti just 2011. aastal,» ütles IHS Global Insighti analüütik Howard Archer.
Ühest küljest valmistab kõrge töötusmäär loomulikult peavalu riikide valitsustele, teisest küljest aga võib see anda hoobi tarbijausaldusele ning panna majanduse taastumisele pidurid peale.
«Teises kvartalis aitas Euroopa majandust tugev ekspordinõudlus, kuid ka selle hoog on vaibunud,» ütles Ben May konsultatsioonifirmast Capital Economics. «Paljud lootsid, et ekspordi asemel hakkavad nõudlust tekitama tarbijakulutused. Nii aga ei läinud, kuna tööhõivega on lood halvad.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.