Mõis: rahvastiku vähenemist ei asenda miski
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvastiku vähenemist ei asenda miski, kuid selle asendavad immigrandid, ütles ettevõtja Jüri Mõis, kes on osanik ettevõtteis Talot, Thermory, Tarbegaas ja Al Bastione.
Ta ütles, et tema ettevõtted on iga aasta kasumis olnud, et kasvu on väga raske saavutada. Ettevõtete eesmärk on iga viie aastaga kaks korda kasvada. «See on raske, sest liiga rahulik on, kellelgi ei põle raha käes,» ütles ettevõtja Äripäeva konverentsil «Äriplaan 2016.».
Teine teema on majandusõpikutele vastupidine sest teenuste sisseostmise asemel tehakse neid ise. «Puiduvabrik hakkab ise ehitama koostootmisjaama, et saepurust hakata tootma enda elektrit, Talot ostab liivakarjääri. Põhimõtteliselt see tõstab efektiivsust, ma olen selles täiesti kindel,» rääkis Mõis.
Ta on aastaid rääkinud, et valitsuse tegevus ei peaks olema ettevõtjatele väga tuntav, ent lähiaastatel on tohutult oluline, mida teeb valitsus. Mõis tõi välja kolm asja – pagulastemaatika, riigiettevõtete reform ja Rail Balticu ehitus, mis annab ehitusturule müksu.
Mõis rääkis, et Eestis on rahvaarv vähenemas ja soovitas vaadata Soome ja Rootsi. «Ega see pole juhus, et seal tuleb tuhat inimest päevas sisse. See on teadlik valik,» ütles Mõis. Ta on pagulaste poolt kolmel põhjusel – rahvastiku vähenemist tuleb üritada murda, mitte sellega leppida.
«Muidugi on raske, nad on ohtlik, teistmoodi ja imelikud. Selle vastu räägib statistika – sisserändajatega pole rohkem probleeme kui kohalikega – igas grupis on kurjategijaid,» ütles Mõis. Ta märkis, et immigrantside pärast ei jää eestlased vähem eestlasteks.
Teiseks on pagulastemaarika kiire, kohene majanduskasu – neil on vaja tööd, toitu ja kinnisvara. Mõis sõnas piltikult, et kui tuleb 10 000 pagulast, siis 10 000 eestlast saavad oma eluaset parandada, sest vähemalt esimesel aastal on sissetulijad väärtusahelas allpool.
Eesti Panga president Ardo Hanssoni idee paremast automatiseerimisest, et ühiskond saaks säilida umbes sama suur, sütitas Mõisa, kes üritas seda ka oma ettevõttesse rakendada. Mercedese tehases õppis ta, masinad on küll täpsemad, aga nad on palju töömahukamad. Vaid 13 protsenti Mercedeste tootmisest on automatiseeritud, sest inimesed on palju paindlikumad. «Kuhu ma selle jutuga jõuan? Inimeste vähenemist ei asenda miski,» rääkis Mõis.
Kapitalismi põhitõde on see, et mis on kasulik sulle, on kasulik ühiskonnale – nii näiteks minnakse ülikooli majandusliku kasu nimel. «Need pagulased, kes trügivad Saksamaale, käituvad kapitalismi põhitõdede kohaselt,» ütles Mõis. Neid pole vaja jagada sõja- ja majanduspõgenikeks.
USAs saavad põgenikud keskmisest paremini hakkama - 1979. aastal Iraanist USAsse põgenenuist 51 protsendil on nüüdseks kõrgharidus, veerand neist on ettevõtjad ja kolmandikul leibkondadest on sissetulek üle 100 000 USD aastas.
Teine mõte on riigiettevõtete reform – sotsiaalse kontrolli lisamine läbi börsileviimise. Mõis arvas, et siis poleks juhtunud Eesti Energia investeeringuid.