Sooline palgalõhe Eestis mullu vähenes

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teiste riikide eeskuju plaanitakse ka Eestis palgalõhega põhjalikumalt tegelema hakata.
Teiste riikide eeskuju plaanitakse ka Eestis palgalõhega põhjalikumalt tegelema hakata. Foto: PantherMedia

Naispalgatöötajate brutotunnitasu oli 2014. aasta oktoobris esialgsetel andmetel 23,3 protsenti madalam kui meespalgatöötajatel, teatas statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes vähenes sooline palgalõhe 1,5 protsendi võrra.

Naispalgatöötajate brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 4,89 eurot ning meespalgatöötajatel 6,37 eurot. 2013. aastaga võrreldes tõusis naispalgatöötajate tunnitasu 6,7 protsenti ja meespalgatöötajatel 4,7 protsenti, mis oli ka palgalõhe (mees- ja naistöötajate tunnitasude erinevuse) vähenemise peamine põhjus.

2014. aastal oli endiselt kõige suurem sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses (38,3 protsenti), kus naispalgatöötajatel brutotunnitasu oli 7,81 eurot ja meespalgatöötajatel 12,65 eurot. Võrreldes 2013. aastaga vähenes palgalõhe sellel tegevusalal 3,5 protsendipunkti.

Palgalõhe esines kõikidel tegevusaladel, kuid kõige väiksem oli nais- ja meestöötajate brutotunnitasu erinevus veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal, kus meespalgatöötajate tunnitasu oli 1,4 protsenti kõrgem kui naispalgatöötajatel.

Ametialade pearühmade kaupa oli suurim meeste- ja naiste tunnitasude erinevus oskustöötajatel ja käsitöölistel (31,2 protsenti) ning kõige väiksem põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajatel (5,8 protsenti).  

Statistikaameti ja Eurostati soolise palgalõhe arvutamise metoodika erineb. Eurostati avaldatud meeste ja naiste palgalõhes ei ole arvestatud alla kümne töötajaga ettevõtete ja asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid. Sellise arvestuse järgi on Eesti sooline palgalõhe üks Euroopa Liidu suurimaid (2013. aastal 29,9 protsenti). Statistikaameti arvutatud sooline palgalõhe, kus on arvesse võetud kõik ettevõtted ja asutused ning kõik tegevusalad, oli Eestis 2013. aastal 24,8 protsenti.

Sooline palgalõhe arvutatakse, lahutades meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmise brutotunnipalga ning saadud arv jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides.

Soolise palgalõhe raames keskmine brutotunnipalk on arvutatud ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles