Euroopa liidrid leppisid eile hilisõhtul kokku kitsaste ja piiratud muudatuste sisseviimises Euroopa Liidu lepingutesse, et tagada euro stabiilsus.
Lissaboni leppele tuleb kerge kiirremont
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas jäid Saksamaa liidukantsleril Angela Merkelil saamata need radikaalsemad ja laiapõhjalisemad muutused, mida ta nõudis.
Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy ütles pärast varajaste hommikutundideni kestnud tippkohtumist, et talle tehti ülesandeks formuleerida muudatus, mis looks uue permanentse abisüsteemi tulevaste Kreeka-stiilis krahhide lahendamiseks.
Muudatuse esitab Van Rompuy detsembrikuus.
«Alalise kriisimehhanismi loomiseks on meil tarvis lepet muuta, tegemist oleks piiratud muudatusega,» ütles Van Rompuy pressikonverentsil.
Merkel oli asetanud leppe muutmise tippkohtumise päevakavasse esikohale, nõudes, et lepped tuleb päästemehhanismi loomiseks uuesti avada. Samuti tahtis ta viia sisse punkti, mille alusel saanuks võtta järjepidevalt ELi võlanorme eiravatelt liikmesriikidelt hääletusõigused.
Hääleõiguste äravõtmise ettepanekule oldi otsustavalt vastu, ka Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso leidis, et see oleks «lubamatu ja vastuvõetamatu».
«Kui leppe muutmine tähendaks liikmetelt hääleõiguse äravõtmist, siis see on minu meelest lubamatu ja vastuvõetamatu ning, ausalt öeldes, pole see ka realistlik,» kordas Barroso pressikonverentsil sõnu, mida ta kasutas ka tippkohtumise käigus.
«See ei oleks enam piiratud muudatus ning liikmesriigid ei võtaks sellist ettepanekut iial üksmeelselt vastu.»
Sisuliselt lükkasid liidrid hääletusõiguse otsused kaugemasse tulevikku ja ütlesid, et Van Rompuy peaks seda teemat kunagi hiljem uurima.
Teatud väikese töövõidu Merkel siiski sai, kuid tippkohtumise ametlik sõnum kujunes üsna üldsõnaliseks. Nimelt seisab seal, et Van Rompuy peaks alustama liikmesriikidega nõupidamisi «leppe piiratud muudatuste» teemadel ning esitama detsembris oma raporti.
Lisaks esitati Euroopa Komisjonile palve teha uue mehhanismi kohta konkreetseid ettepanekuid.
Euroopa liidrid tunnistasid tippkohtumisel, et toetasid Saksamaa ettepanekut lepet muta vastumeelselt ning et Merkel oli neil eelnevalt tugevasti käsi väänanud. Ja isegi pärast kõike seda nõustusid nad vaid piiratud muudatustega – võib-olla lisatakse lepetele vaid lause või paar.
Seda leppe punkti, mis välistab väljaaitamised, ametnike sõnutsi ei muudeta. Aga ilmselt laiendatakse ühte teist meedet - mis lubab ELil kriiside korral hädameetmeid rakendada - et teha ruumi ka uuele riigirahanduste päästmise süsteemile.
Ka Van Rompuy andis mõista, et Saksa positsiooni suhtes, mida Prantsusmaa toetas, oli õhus teatud segu armastusest ja vihkamisest. Ta tunnistas, et kui lepped avataks, ähvardaks mitmeid riike rahanduslikud ja poliitilised ohud. Ta tõotas, et muudatused tulevad tõesti nii kitsad, et võimaldada kiirmenetlust.
«Me kindlasti ei ava kogu Lissaboni lepet,» ütles ta. «Selle vastu on õiguslikke argumente ja poliitilisi põhjuseid – nii liikmesriikide seas kui liidu puhul tervikuna.»
Van Rompuy ütles, et kõhklemist oli kohtumisel palju, kuid et kohalviibijad said lõpuks aru, et kui permanentne päästesüsteem loodaks väljaspool leppeid, oleks see riskantne, kuna likmesriigid võiks selle oma kohtutes vaidlustada. Saksa ametnikud on juba tükk aega hoiatanud, et nende konstitutsioonikohus võiks sellise mahhanismi ebaseaduslikuks kuulutada.
Copyright The Financial Times Limited 2010.