Pankur: olen pensionifondiga plussis ja see teeb mulle rõõmu

FOTO: Repro

Swedbanki telefoninõustaja rõõmustas kuuldavalt: «Mina kogun ka raha sellesse fondi, olen plussis, see teeb mulle rõõmu!» Postimees helistas eile eksperimendi korras pankureile, et kuulda, kuidas nad oma fonde kiidavad.

Oktoobri lõpuni on jäänud veel kolm päeva. Nende päevade jooksul võib esitada avalduse pensionifondi vahetuseks. Kuna seda saab teha vaid kord aastas, on praegu otsekui jõulud. Nii nagu pole teada, mis on kingipakis, nii ei tea ka 600 000 eestimaalast, milliseks kujuneb nende teise samba pension. Kellele kuldkell, kellele villased sokid.

Postimees tegi kõned peaaegu kõikide pensionifondide kliendinõustajaile. Ergos ei võetud toru ja Danskesse helistamiseks oli aeg juba liiga hiline. Seda tegema ajendas ühe inimese kurtmine, et pärast suurpanga pensionifondist lahkumisavalduse kirjutamist sai ta kurja telefonikõne.

Pääset folgile ei anta

«Daam pangast nõudis infot, kust ma kuulsin panga fondide kohta, et asjad pole seal hästi,» rääkis anonüümsust palunud tulevane pensionär. Ta oli selle üle imestunud, sest pensionifondide majandustulemused on avalik info.

Panga klienditeenindaja aga nõudis, et ta avalduse tagasi võtaks. «Pankurite arvates pole inimesed ise pädevad enda eest finantsotsuseid tegema, praeguse reklaami tase kinnitab seda teooriat, ja keegi peab selle, mida rahaga teha, inimestele ette ütlema,» tõdes proua.
Kehastununa nõutuks kliendiks, helistasin kõigepealt LHVsse. Kas pensionisambaga liitumise eest saab eluaegse Viljandi folgi pääsme?

«Seadus keelab sellise asja, me ei tohi jagada kingitusi – kui keegi seob hüve pensionifondiga, on see seadusevastane,» kostis vastus.

Aga milline on teie pensionifondi tuleva aasta tootlus? «Tootlust ennustada ei ole võimalik, aga see tuleb hea,» vastas LHV töötaja. Ja soovitas valida fondi L, sest see on kõige kindlam.

SEBs saab nõuandeid vaid silmast silma kohtudes. «Saame teile graafikuid näidata ja kõike muud,» lausus klienditeenindaja. Hästi, esmaspäeval saaksin minna. «Nõustamine tuleks sel nädalal ära teha, sest 31. oktoobrini saab makseid vahetada ja suunata,» soovitas pangapreili. Nii jäigi asi katki.

Swedbankis ühendati mind rõõmsameelse prouaga. «Kel pensuunini kümme aastat, neile sobib meie fond K3, kui rohkem aega, siis K4,» ütles ta. Tegelikult rääkis naine head eesti keelt ja slaavi aktsendile viidata on ebaviisakas, aga kuna ta «pensioni» asemel ütles «pensuun», siis ei saa seda ilmse paralleeli pärast kunagise SEB reklaamiga märkimata jätta.

Mäletate ikka Peeter Oja kehastatud Alev Strömi, kelle Stockholmi kodumaja hoovis ei saanud sammugi astuda, sest see oli pensuunisambaid tihedalt täis?

Pankurite valitsemistasud

Proua õpetas, kuidas leida panga kodulehelt pensionifondide tootluste ja investeeringute lehekülg. Tootluste tabel näitab miskipärast kuni viimast kümmet kuud. Ja nagu kiuste on kõigi fondide ühe päeva tootlus, üleeilne võrreldes eilsega, negatiivne. «Ühe päeva kohta täitsa normaalne, seda ikka juhtub,» õpetas proua tulevast investorit.

Siis kuulsin, et võlakiri annab investeeringute portfellis stabiilsuse ja aktsia tootluse. Ma ei hakanud ütlema, et kahe aasta eest vallandunud finantskriisis olid asjad vastupidi ja ka praegu pole kunagine aktsia-võlakirja tootluste erinevus endisel tasemel taastunud.

«Viis aastat kasvasid meie fondid väga hästi, siis maailmas majanduskriis, see tabas kõiki fondihaldureid, see on normaal­ne, seda ei tasu karta,» rääkis proua. «Langus ei kesta igavesti, kui inimene pikaajaliselt kogub, siis on plussis.»

Seejärel vaidlesime temaga, kas riigi suurima pensionifondi K3 tootlus alates loomisest (45,4 protsenti) on suurem kui inflatsioon. Kontrollisin – inflatsioon juulist 2002 kuni septembrini 2010 on 38,4 protsenti. Ja proua rõõmuhõiset oma pensioni kasvu üle ei tahtnud rikkuda ka tõdemusega, et viimasel viiel aastal on pankurid valitsemistasudena K3 raha rohkem saanud kui tulevased pensionärid tootlusena.

Kõige lõpuks teatas proua, et Swedbankil on väga selge aruandlus. «LHV-l on ka hea aruandlus, aga väikesed Nordea ja Ergo ei tea, kuidas aruanne käib, neil ei ole ka elektroonilist aruannet investeeringute kohta,» teatas Swedbanki töötaja. Kontrollisin, see väide ei vasta tõele.

Nordeast helistas mulle tagasi noormees nimega Kristjan: «Millist tootlust te ootate meie fondidelt?» Ee… nii kõrget kui vähegi võimalik?

«Me ei saa midagi lubada, aga pikaajaliselt, kümne aasta keskmisena tagame 8–10 protsenti tootlust aastas,» teatas Nordea Kristjan. Oma sõnade kinnituseks viitas ta Nordea A pensionifondi tootlusele, mis mullu oktoobrist praeguseni on 9,8 protsenti.

Ja lõpuks tõdemus: kaheksa aastat tagasi, kui oli esimene pensionisammastega liitumise kampaania, käisid asjad palju lihtsamini. Liitumise eest sai pangalt kingituseks sooja pleedi, mudavannide tuusiku, kalendermärkmiku või cash’i arve peale.

Andres Viisemann, LHV panga fondijuht:

«LHV pensionifondidel ja seega ka meie klientidel on läinud hästi. Paremini kui teistel. Kuid meie teine ja isegi tähtsam eesmärk on rõhutada tootlust kui peamist kriteeriumi fondi valikul. Siin all ei pea me silmas ühe lühema perioodi näitajat, vaid fondi pikemat tulemust.»

Thomas Eriksson, Swedbank Roburi juhatuse esimees:

«Me ei ole rahul, et tulemused konkurentidega võrreldes ei ole piisavalt head. Meie ambitsioon on olla turuliidrid mitte ainult suuruses, vaid ka tootluses. Oleme kehvad olnud viimase 1,5 aasta jooksul. Praegu võib öelda, et olime liiga riskikartlikud.»

Tagasi üles