Valitsus annab põllumeestele täiendavalt 7,6 miljonit kriisiabi

Esmaspäeval toimus põllumeeste meeleavaldus.

FOTO: Liis Treimann

Valitsus otsustas eelarveläbirääkimistel eraldada raskustes põllumajandussektorile täiendavalt 7,6 miljonit eurot, millest kolm miljonit makstakse välja veel tänavu, kui Euroopa Komisjon annab liikmesriikidele siseriikliku toetuse maksmiseks loa.

«Riigil on selge arusaam, et põllumajanduses on keerulised ajad, eriti piimatootmises ja seakasvatuses. Seepärast otsustas valitsus eraldada põllumajandussektorile täiendavalt 7,6 miljonit eurot,» ütles maaeluminister Urmas Kruuse. Kui Euroopa Komisjon annab liikmesriikidele õiguse maksta siseriiklikku lisatoetust, siis makstakse 7,6 miljonist eurost kolm miljonit eurot välja veel tänavu.

Kruuse rõhutas, et eraldatud toetus peab olema väga täpselt sihitud nendele põllumajandusharudele, kus kriis on kõige teravam. «Näiteks teraviljakasvatajatel pole praegu piimakarjakasvatuse või seakasvatusega võrreldavat kriisi,» ütles Kruuse, lisades, et seda arvestatakse ka toetuste puhul. «Üleminekutoetuse puhul saaks järgmisel aastal näiteks piimatootjatele maksta 9,1 miljonit eurot, mis on Euroopa Liidu poolt kehtestatud maksimummäär,» rääkis Kruuse. «Kuna vahendid on piiratud, siis tuleb suunata lisatoetus raskustes sektorile.»

Teisipäeval avalikustati Euroopa Komisjoni abipakett põllumeestele, millest Eesti põllumajandusele eraldatakse kokku 7,56 miljonit eurot. «Kui Euroopa Komisjon annab liikmesriikidele õiguse maksta tänavu ka siseriiklikku lisatoetust, võib kriisiabi ulatuda kokku 10,56 miljoni euroni,» ütles minister.

Kruuse lisas, et eraldi meetmena on valitsuses arutamisel äriühingu loomine Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde, mis läbi täiendava rahastamise saaks hakata pakkuma põllumajandussektorile täiendavaid krediidivõimalusi.

Maaeluminister rõhutas, et igasugune kriisiabi on ajutise iseloomuga ja tuleb leida pikaajalisemaid lahendusi turumuutustega kohanemiseks. «Kavatsen lähiajal põllumajandussektori taas ühe laua äärde kutsuda, et saaksime seada paika pikaajalisemad lähenemised, mis aitaksid Eesti põllumajandussektoril paremini turumuutustega kohaneda,» ütles Kruuse.

Tagasi üles