Venemaa hoiatab: ohus on ka tuleva aasta viljasaak

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Venemaa on väljastanud hoiatuse, et tänavuse viljasaagi hävitanud ekstreemne põud on takistanud ka talivilja külvi, mistõttu 2011. aasta saak ähvardab tulla vilets.

Põllumajandusminister Jelena Skrõnnik ütles eile, et Vene põllumehed külvavad tänavu ilmselt ligikaudu 15,5 miljonit hektarit talivilja, ehk siis vähem kui varasemalt prognoositud 18 miljonit hektarit. Nisu moodustab reeglina Venemaa talvisest külvipinnast ligikaudu 85 protsenti.

Venemaa ajaloo teadaolevalt tõsiseim põud räsis tänavu tugevasti viljasaaki, lüües üles nisuhinnad ja õhutades globaalse toidukriisi hirmu. Vastuseks keelustas Moskva teravilja ekspordi.

Analüütikud väidavad, et hindade tulevik sõltub paljuski sellest, kui hästi õnnstub Vene talivilja saak. Maaklerfirma RJ O’Brieni vanemanalüütik Richard Feltes ütles: «Teine järjestikune ikaldus võib tuua kaasa suure viljaimpordi Venemaale aastail 2011-2012, mis paneb proovile globaalvarud.»

Pärast Vene ekspordikeeldu on nisuhinnad stabiliseerunud, kuid viimastel päevadel on uute murede tõttu märgata teatud tõusu. Eile oli nisuhind Chicago toormebörsil 1,3 protsenti üleval ehk 7,0125 dollarit buššelist. Augustikuisest 8,41 dollarist on siiski veel kõvasti puudu.

Skrõnnik ütles, et külvatud 15,5 miljonit hektarit tagavad 2011. aastaks 40 miljonit tonni talivilja. Mullu, enne kui põud saagi hävitas, külvasid Vene farmerid veidi alla 18 miljoni hektari talivilja.

Analüütikud olid aga ministri prognoosi suhtes skeptilised, hoiatades, et kuna farmerid vihma märke oodates külviga ootasid, on talivilja ikalduse oht selle võrra suurem.

«Valitsuse prognoos on üleliia optimistlik,» ütles Moskva konsultatsioonifirma SovEconi tegevdirektor Andrei Sizov.

Põllumehed, kes tänavu suvel rasket kahju kannatasid, võivad seemne ja väetiste pealt kokku hoida, mis saagiväljavaateid veelgi kahjustaks.

Tänavu on Venemaal juba külvatud ligikaudu 14 miljonit hektarit talivilja, Kaukasuse põhja- ja lõunaoses külvitööd veel käivad. Skõnnik on seadnud eesmärgiks tõsta kevadnisu külvi enam kui 20 protsendi võrra 28,5 miljoni hektari peale, et talviseid puudujääke kompenseerida.

Sizov ütles aga, et valitsuse ekspordikeeld võiv tähendada seda, et paljud farmerid külvavad kevadnisu asemel hoopis õlitaimi, millele piirangud ei kehti.

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Tagasi üles