Massimeeleavaldus seiskab järgmisel reedel Soome

Soome ametiühingute liidu SAK mullune meeleavaldus Helsingis Euroopa kärpepoliitika vastu.

FOTO: facebook.com/SAKSuomenAmmattiliittojenKeskusjarjesto

Soome kolm ametiühinguliitu korraldavad järgmisel reedel üle Soome massimeeleavalduse, millega protestitakse valitsuse kärpemeetmete vastu.

Ligi miljonit soomlast esindavate ametiühingute keskliit SAK ning SKKT ja Akava, kummagi liikmesorganisatsioonides umbes 600 000 liiget, korraldavad järgmisel reedel kell 11 Helsingi kesklinnas suure meeleavalduse. Helsingi meeleavaldusele lisaks toimub meeleavaldusi ja tööseisakuid üle terve Soome.

Omalt poolt teatas transporditöötajate ametiühing AKT, et liidu liikmed peatavad Helsingi meeleavalduse ajaks töö. «Tegelikkuses tähendab see, et Soome seisab, sest AKT liikmed ei tee tööd bussi- ja veoautoettevõtetes, sadamates ja lennuväljadel. Tuleme valitsuse sundmeetmete vastu meelt avaldama,» ütles AKT juht Marko Piirainen ajakirjanikele.

Seiskub ka Soome metsatööstus. Soome paberi- ja metsatööstuse töölisi ühendava Paperiliitto juhi Petri Vanhala sõnul lähevad liidu liikmed Helsingisse meeleavaldusele. Seepärast seisatakse neljapäeva õhtul kell kuus Stora Enso, UPM ja Metsä tehastes tootmine ning käivitatakse taas alles kaks ööpäeva hiljem laupäeval.

Tööseisakuid ilmselt veel lisandub, sest osa ametiühinguid alles arutab, kuidas toetatakse keskliitude meeleavaldust.

SAK juhi Lauri Lyly sõnul on meeleavaldus hoiatus valitsusele. «Loodan, et sellelt teelt pääseme kiiresti minema. See on kehv tee Soomele ja soomlaste elule. Ühepoolsed käsud peavad lõppema,» ütles ta Soome rahvusringhäälingule YLE.

«Oleme erandlikus olukorras. Soome ametiühinguliikumine on jõudnud lahendusteni nõu pidades ja kokku leppides,» ütles Lyly. «Valitsus muudab vaba lepinguõigust, piirates seda rohkem kui senised üldkehtinud reeglid. See on põhimõtteline muutus.»

Lyly sõnul ei ole ametiühinguliikumisel Soome majandusest petlikku pilti. «Oleme endiselt valmis kokku leppides Soome majanduse probleeme lahendama, aga mitte sunnimeetmetega. See on tähtis sõnum valitsusele.»

Soome valitsus otsustas sel nädalal rakendada tööturul meetmeid, mis vähendavad töötajate puhkusi ja kompensatsioone, sealhulgas ületunnitöö tasu ja pühapäevase töötamise lisatasu.

SAK arvutuste kohaselt kannatavad enim need töötajad, kelle kogu töötasust moodustavad suure osa erinevad kompensatsioonid. Kohati võib sissetulek väheneda kuni 10 protsenti. SAK teatel on need tööalad vahetustega tööd, kus töötavad peamiselt naised ja palk on keskmisest madalam.

Tõenäoliselt läheneva üldstreigi valguses tuletas YLE meelde kolme eelmist korda, kui Soomes on olnud üldstreigid. Esimene neist oli 1905, kui protestiti Soome autonoomia kärpimise vastu tsaari keskvõimu poolt; nädalapäevad kestnud streik oli ka suurel määral õnnestumine, sest autonoomia taastati ja Soome sai endale parlamendi. 1917 streigiti taas, sest terve tsaaririik streikis; kaheksatunnise tööpäeva lubamine pani soomlased siiski tehastesse naasma.

22. märtsil 1956, kui Urho Kaleva Kekkonen presidendina ametisse asus, tervitas teda samal päeval alanud üldstreik. Sõjajärgne hindade riiklik reguleerimine ja talongimajandus oli just lõppenud, hinnad olid hakanud kasvama, aga palgad mitte. Kolm nädalat kestnud streigi põhinõudmine oli saada 12 marka lisaks toonasele tunnipalgale, mis ka lõpuks õnnestus. Jätkuv inflatsioon sõi aga selle raha peatselt ära.

Tagasi üles