Häguste silmadega inimesed, kes Los Angelese Green Roomi marihuaana-apteegist päevavalgusesse ronisid, pidid maja lähedusest ruttu lahkuma. Seda «julgustas» neid tegema turske turvamees.
California kaalub marihuaana seadustamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma käin siit läbi iga päev pärast tööd... see on väga mugav,» ütles Audrey, keskealine naine, kes pigistas pihku väikest paberikotikest kanepiga. Nagu ka teised apteegist väljujad.
Selliseid omapäraseid apteeke oli Los Angeleses vahepeal rohkem kui Starbucksi kohvikuid. Suvest alates on neid linnavõimude algatusel 400 juurest 40 peale harvendatud.
Pilt aga muutub, kui California valijad novembris marihuaana seaduslikuks hääletavad. Sest siis pannakse poode püsti ilmselt üle kogu osariigi, marihuaana kasvatamise kasuks otsustab aga nii mõnigi põllumees.
Seadustamise toetajad ütlevad, et niiviisi tuleb juurde miljoneid dollareid maksuraha ja vabaneb politseiressurssi. Ühtlasi jäetakse sissetulekutest ilma riukalikud narkodiilerid ja muud kriminaalid.
Osad rahvaküsitlused näitavad seadustamise toetuse langust, teised aga tõusu.
Kampaania suurim rahastaja ja Oaklandi «Oaksterdami ülikooli» asutaja Richard Lee, kelle asutus õpetab kanepikasvatust ja -aretust, ütleb, et kuna California seisab silmitsi rekordilise 20 miljardi dollarilise eelarvepuudujäägiga, siis «mõistavad inimesed, kelle silme all koolide eelarveid kärbitakse, kuivõrd kasulik on marihuaana seadustamine ja sellest tulenev maksutulu».
Samuti leiab Lee, et kuna antud küsimus valimissedelitel kirjas on, on parem lootus ka osariigi demokraatidest kandidaatidel, sest nii tõmmatakse rohkem noori valima. Mõned toetajatest, nende hulgas koomik Bill Maher, on väitnud, et marihuaana on võtmeküsimus, mis toob demokraate valima samal kombel, nagu geiabielud ja abordid vabariiklasi kodudest välja meelitasid.
«Paljud demokraadid on juba hakanudki rääkima, kui palju sellest tulu tõuseb,» ütles Lee.
Kampaania kasuks on annetatud 2 miljonit dollarit, Lee firma panus sellest on 1,4 miljonit. Kontrastiks: vastukampaania on kokku kogunud ümmarguselt 200 000 dollarit.
Seadustamist pooldavad lobitöötajad on enda poole võitnud laiapõhjalise toetajaskonna alates politseijuhtidest, kohtunikest, arstidest ja lõpetades ärijuhtidega nagu Facebooki kaasasutajad Sean Parker ja Dustin Moskovitz.
Meg Whitman ja Jerry Brown, kes novembris Arnold Schwarzeneggeri asemele kuberneriks kandideerivad, on seadustamise vastu. Otsustavalt on vastu ka USA valitsus, peaprokurör Eric Holder ütles möödunud nädalal, et «USA võimud kavatsevad jätkuvalt võtta vastutusele iskuid ja organisatsioone, kes omavad, toodavad või levitavad marihuaanat lõõgastumise eesmärgil, isegi, kui sellist käitumist osariigi tasandil aktsepteeritakse».
Enamik marihuaanat tuuakse USAsse Mehhikost. Samas haarab juhtiva rolli enda kätte California, kui hääletajad seadustamise kasuks otsustama peaksid, leiab professor Jonathan Caulkins Carnegie Melloni ülikoolist, kes on kirjutanud koostöös Rand Corporationiga uurimuse seadustamise võimalikust mõjust Mehhiko narkoärile.
«California marihuaana vallutab ülejäänud USA turu ja tõrjub Mehhiko oma kõrvale,» ütleb ta, osutades madalamatele kättetoimetamiskuludele ning Califormia marihuaana paremale kvaliteedile. «See tähendab, et föderaalvalitsus peab võtma kasutusele erilised vastumeetmed. Aga kuidas kavatseb valitsus takistada inimesi mööda USAd ringi sõitmast?»
Aga Valge Maja agressiivsest hoiakust võib järeldada, ei kui ettepanek läbi peaks minema, hakkab Califormina seaduse toetajate ja USA valitsuse vahel kõvasti sädemeid lööma.
Kuna aga kohalikud politseinikud on osariigi palgal, siis ei ole päris selge, kuidas kavatseb narkovastase võitluse agentuur DEA teostada adekvaatset järelevalvet üle 35 miljoni elanikuga Califormias. «Föderaalvalitsus osariigi seadusi muuta ei saa,» ütles Lee.
Veelgi olulisem oleks aga Califormia poolt ülejäänud osariikidele saadetud sõnum, leiab David Shirk San Diego ülikoolist. «Oli ju California see, kes rajas USAs teed marihuaana seaduslikuks kasutuseks meditsiinilistel eesmärkidel,» lisas ta.
Copyright The Financial Times Limited 2010.