Analüütik: järgmisel aastal võib majanduskasv tulla ekspordist

Madis Aben.

FOTO: PP

Viimased viis aastat sisetarbimise najal kosunud majandus võib järgmisel aastal saada tuge ekspordikasvust, leidis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben täna saadetud kommentaaris.

Statistikaameti täpsustatud andmetel kiirenes Eesti sisemajanduse koguprodukti kasv teises kvartalis 2 protsendini. Seoses aegridade revideerimisega korrigeeriti eelmise aasta kasvu 2,1 protsendilt 2,9 protsendile.

Vaatamata ebakindlale globaalsele ja kohalikule majanduskonjunktuurile on Eesti majanduse olukord varem arvatust mõnevõrra parem. Kuigi esimese poolaasta seni avaldatud majanduskasvu andmed oluliselt ei muutunud, korrigeeriti 2014. aasta majanduskasvu 0,8 protsendipunkti võrra ülespoole ja seega rakendub selle aasta majanduskasv kõrgemale baasile. 

Viimasel kahel aastal on analüütikutele teinud muret palgatulu jätkuvalt kiire kasv aeglustunud majanduskasvu taustal.

«Kuna tarbijahinnad on viimased poolteist aastat olnud pigem languses, siis palgatöötajate seisukohalt on olukord olnud suurepärane, kuid see on tulnud ettevõtlustulu vähenemise arvel,» nentis Aben. Sissetulekute tasakaalustamatuse probleem on siiski mõnevõrra väiksem kui seni arvatud, kuigi ettevõtlustulu väheneb endiselt. 

Sisenõudluse osas toetas majandust endiselt jõuliselt eratarbimine rohkem kui viieprotsendise kasvuga, samas kui investeeringute langustrend püsib.

Kuigi ELi majandus on tugevnemas ning kaubavahetus elavnemas, on Eesti peamiste eksporditurgude arengud Venemaa tõttu nõrgad, mistõttu eksport pöördus teises kvartalis kergesse langusesse. Madala investeerimisaktiivsuse tõttu oli impordi langus ekspordi omast sügavam. 

«Kui viimased viis aastat on Eesti majandust toetanud eelkõige sisenõudlus, siis võib loota, et alates järgmisest aastast suureneb oluliselt ka ekspordi panus,» leidis analüütik.

Selleks annavad lootust ekspordipartnerite kasvuväljavaated, mis alates järgmisest aastast peaksid oluliselt kiirenema. Ühtlasi peaks see aitama parandada ka eksportiva sektori kasumlikkust ning võimet käia kaasas töötajate palganõudmistega. 

Tagasi üles