Oleg Ossinovski kritiseerib Daugavpilsi Venemaa-meelset trammihanget
8. september 2015, 12:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti venekeelse linna Daugavpilsi otsus soetada uued trammid Venemaalt, langes Eesti ühe mõjukaima ettevõtja Oleg Ossinovski kriitika alla, kes soovis trammid oma tehases komplekteerida.
„Venelased ei osta meilt sprotte ja ei too enam oma vedureid meie tehasesse remontida, mistõttu pole õiglane, et meie ostame oma maksumaksja ja Euroopa toetusfondide raha eest Venemaalt tramme,“ ütles Ossinovski Postimehele.
Samasuguse kriitikaga esines ettevõtja Läti TV3 saates „Mitte midagi isiklikku“, kus ta väljendas ennast veelgi teravamalt. „Kui Daugavpilsi Venemaa-meelselt häälestunud kodanik valib Venemaa-meelse linnapea, siis ostab ta trammid Venemaalt. Vene trammid sõidavad täna Daugavpilsis meie rahade eest, mille me kogume Daugavpilsis kokku maksumaksjatena. Lisaks läks Venemaale ka Saksamaa maksumaksjate raha. Praegu sõidavad vaid ühes Euroopa linnas Vene trammid,“ vahendas Ossinovski poolt telersaates öeldut Regnum.
Venemaa võimukoridoride vaateid propageeriv Regnum toonitas seejuures, et Ossinovskile kuuluv Daugavpilsi vedurite remonditehas soovib hakata hooldama Balti riikidesse saabuvate NATO liitlasvägede rasketehnikat ning on selleks juba soetanud ka vajalikud seadmed.
Ossinovski tehas kavatseb osa võtta samuti raudtee reisijateveo ettevõtte Pasažieru vilciens poolt korraldataval rongide hankekonkursil.
Daugavpils ostis peamiselt Euroopa fondide poolt eraldatud 6,5 miljoni euro eest 12 Venemaal toodetud trammi. Portaali Grani.lv väitel soovis Ossinovski need samad trammid komplekteerida oma tehases, kuid küsis tehingu eest kokku 9,7 miljonit eurot.
Regnum lõpetas oma artikli väitega, et Oleg Ossinovskile kuuluv ettevõte Spacecom teenis oma kapitali, teenindades Eestit läbinud Venemaa transiidivoogu.
Daugavpilsi elanikest olid 2011. aastal 53,6% venelased, 19,8% lätlased ja 14,2% poolakad.