Statistikaamet korrigeeris teise kvartali majanduskasvu

Silmitsi - tööstus- ja elamurajoon Rägavere teel.

FOTO: Meelis Meilbaum

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) tänavu teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,0 protsenti, teatas statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT suurenes teises kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,7 protsenti ja 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 1,9 protsenti.

II kvartalis oli SKT jooksevhindades 5,2 miljardit eurot.

SKT kasvu mõjutas 2015. aasta II kvartalis enim kaubanduse, kinnisvaraalase tegevuse ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalade lisandväärtuse suurenemine. Samuti andis Eesti majandusele positiivse panuse käibemaksu laekumise kasv, samas vähenesid subsiidiumide väljamaksed.

Täpsustatud andmetel oli 2015. aasta II kvartalis Eesti majanduse suurim pidurdaja transpordi tegevusala, samuti töötlev tööstus ning ehitus. Töötleva tööstuse langus oli II kvartalis laiapõhjaline, lisandväärtus kahanes enam kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel. Elektroonikatoodete, mineraalsete toodete ja mootorsõidukite tootmise lisandväärtus olid töötleva tööstuse peamised suurendajad, samas kahandas toidu- ja joogitootmine Eesti majanduse suurima tegevusala panust SKT-sse oluliselt. Ehituse tegevusalal loodud lisandväärtuse kahanemine oli peamiselt tingitud ehitusmahtude vähenemisest.

Kaupade ja teenuste eksport kahanes reaalarvestuses 1,1 protsenti. Kuigi elektroonikatoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu suurenes, viis mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning toidu ja jookide väljaveo suur langus kaupade ja teenuste ekspordi kokkuvõttes miinusesse. Koguimport kahanes võrreldes eelmise aasta II kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 3,3 protsenti. Importi langetas enim mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete, elektroonikatoodete ning jookide sisseveo vähenemine.

Netoekspordi osatähtsus SKT-s suurenes, moodustades 2015. aasta II kvartalis SKT-st 5,7 protsenti.

SKT kasvas aeglasemalt kui hõivatute arv (kasv 2,1 protsenti), kuid kiiremini kui töötatud tunnid (kasv 1,2 protsenti). Tööjõu ühikukulu suurenes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 4,6 protsenti, mis tähendab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest (mis langes 0,1 protsenti) kiiremini.

Sisemajanduse nõudlus kahanes varude muutuse ja investeeringute vähenemise tõttu. Viimati langes sisenõudlus reaalarvestuses 2013. aasta II kvartalis.

Varude muutus oli 2015. aasta II kvartalis üle pika aja taas negatiivne ja seda varude kõigis alaliikides. Suurim langus oli valmistoodangu varudes. Viimati oli varude muutus negatiivne 2013. aasta IV kvartalis. Kapitali kogumahutus põhivarasse langustempo aeglustus ja 2015. aasta II kvartalis oli langus 8 protsenti. Enim vähenesid ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse ning hoonetesse ja rajatistesse.

Lõpptarbimiskulutused suurenesid 4,3 protsenti. Sealjuures suurenesid kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused 5,4 protsenti. Enim kasvasid elanike kulutused toidule, vabale ajale ja majapidamiskaupadele.

Sisenõudlus oli II kvartalis jätkuvalt väiksem kui SKT, moodustades SKT-st 92,4 protsenti.

Tagasi üles