Saaremaal avastati katkukahtlusega metsseakorjus

Mitssiga. Pilt on illustratiivne

FOTO: SCANPIX

Pihtla vallas Kuusiku küla lähistelt 28. augusti õhtul leitud metsseakorjuselt võetud esialgne proov näitas Aafrika seakatku diagnoosi, kirjutab Saarte Hääl.

«Kuna korjus oli suhteliselt roiskunud, siis labori analüüsimeetod võib vahel ka eksida,» põhjendas Jürisson vajadust kontrollida proovi referentslaboris.

Samas pidas ta Tartus tehtud analüüsi veavõimalust minimaalseks. Teisalt pärines katkukahtlusega metssiga aga paigast, kus selle esinemise võimalus on arvestades Saaremaa puhast fooni väga ebatõenäoline.

«Ei Läänemaal ega Pärnumaa meiepoolses osas pole katkukoldeid avastatud. Tõsi, Pihtla ei asu päris keset saart, kuid mingi loogika oleks olnud selles, kui korjus oleks leitud mere äärest. Siis saanuks väita, et ulpis kusagilt mujalt meieni,» rääkis Jürisson.

Leitud hukkunud sigu on sel aastal uurimisele saadetud Kõinastu laiult, Lahetaguse, Räägi ja Hübja külast, kuid need proovid olid negatiivsed.

Jürissoni sõnul leidis haigusekahtlusega metssea kraave puhastanud inimene, kes teavitas oma leiust kohe. Valla volitatud loomaarst võttis samal õhtul korjuselt proovi, mis saadeti uurimiseks Tartu laborisse esmaspäeva hommikul. Tartu labor on ainus laboratoorium Eestis, kus Aafrika seakatku uuringuid tehakse.

Korjus oli metsa all vedelenud ilmselt nädala jagu. «Seal olid juba vaglad peal. Proov, mille volitatud arst pakituna meie majja tõi, lehkas võikalt,» kirjeldas Jürisson.

Eile rääkis ta sealse kandi seakasvatajatega ja informeeris ka jahimehi. «Teavitasime neid veel kord, et hukkunud sigadest tuleb teada anda. Enne proovi tulemuste saamist mingeid tsoone seal ei kehtestata, positiivse vastuse korral määratletakse ohustatud tsoon ümber leiukoha, mis on minimaalselt 200 ruutkilomeetrit,» lisas Jürisson.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel kinnitas, et Hispaaniast tuleva positiivse kinnituse korral kehtestatakse leiukoha ümber kaheksakilomeetrine kaitsetsoon.

Sellesse tsooni ühtegi suurt sigalat ei jää, kuigi üks sigalatest (Kaali) on üsna piiri peal. «Aga ootame vastuse ära,» rõhutas Pärtel. Kaali sigalas kasvab üle 500 sea, peamiselt võõrdepõrsad. Lisaks jääb sinna kanti paar-kolm väikeseapidajat, kellel on kuni kümme looma.

Kaali sigalal on osaliselt aed ümber ja seal järgitakse ka bioohutusmeetmeid. Väikestel majapidamistel oli aega kuni 1. septembrini oma majapidamine nõuetega vastavusse viia. Nüüd käivad volitatud vetarstid neid kontrollimas, ütles Toivo Jürisson.

Lisaks hoonetele peab aiaga ümbritsema ka sööda- ja sõnnikuhoidlad. Väiketootjad said toetust küsida nii aedade ehitamiseks kui ka seapidamise lõpetamiseks.

«Väiketootjad peavad mõistma, et nende hoolimatus mõjutab suurtootjaid ja nende töötajaid, see ei mõjuta vaid neid endid,» märkis Jürisson. Jahimehed peaksid aga hoiduma külalisjahimeeste kutsumisest, sest inimfaktor on oluline katku levitamise allikas.

Aktiivselt tegeletakse ka matmispaiga otsimisega. Praegu on valikus kaks asukohta. Need jäävad Kihelkonna ja Mustjala valla territooriumile riigimaale.

Pihtla vallavanem Jüri Saar soovitas, nagu dopingukahtluse puhul, B-proovi tulemus ära oodata. Tema teada otsustasid jahimehed aktiivselt sigade küttimisele keskenduda.

«See katku asi on üks, aga eks neid sigu ole viimasel ajal meile natuke palju siginenud ka. Kui katkukahtlus kinnitust leiab, tekib küsimus liha realiseerimisest,» märkis Saar.

Eestis diagnoositi esimene seakatku juhtum metssigade hulgas 8. septembril 2014 ja esimesed taudipuhangud kodusigadel tänavu 21. juulil.

Tagasi üles