Virkebau: miljoneid saanud nõustajale polnud Eestis võrdväärset asendajat

Meelis Virkebau.

FOTO: Peeter Langovits

Ida-Virumaal  projektvõimuse saavutamiseks võitleva uue õlitehase üüratu kallinemise eest vastutavad Eesti Energia juhatuse endised liikmed Sandor Liive, Raine Pajo ja Harri Mikk, selgus auditist.

Meelis Virkebau, Eesti Energia auditikomitee esimees:

Ma pean tunnistama, et Eesti Energia nõustajale Dominic Freelyle makstud summad ei aja minul küll juukseid püsti – sellised nõustamistehingud on tavalised. Neid teadmisi ja oskusi, mida pakkus Freely, Eestis lihtsalt ei olnud. Kuid riigiettevõtted peaksid nõustajaid palkama konkursiga. Kusjuures määravaks ei tohi saada mitte hind, vaid oskused.

Suurfirmade puhul peitub korruptsiooni oht ennekõike just hangetes, mistõttu peavad tehinguga seotud andmed olema selgelt lauale pandavad: pakkujate poolt küsitud hinnad, nende oskused.

Auditis oli suureks teemaks uue õlitehase Enefit 280 projekti vedamine. Ilmnes, et projekti juhtimises on tehtud palju vigu, mille tulemusena kasvas õlitehase maksumus esialgu kavandatust palju kallimaks (207 miljoni euro asemel 270 miljonit eurot – toim).

Selline asjade käik näitab, et vastutus ja kontroll pole olnud tasemel. Projektiga tegeles kaks kontserni juhatuse liiget, kellest üheks isikuks olid üksteisele järgnevalt Raine Pajo, hiljem Harri Mikk ning kuni eelmise juhatuse volituste lõpuni Sandor Liive.

Kohapeal vastutasid ehituse käigu eest õlitehase juhid, kelleks olid Igor Kond ja tema lahkumise järel Dmitri Lipatov.

Tegemist oli kahtlemata väga keerulise objektiga, mille rajamiseks sõlmiti üle 400 lepingu, mille täitmisel osales ligi 250 ettevõtet.

Selle kohta, mis Enefit 280ga on toimunud, ei tahaks ma halvasti mõelda. Soovin olla optimist. Loodetavalt jõuame aasta lõpuks nõukogule oma järeldused esitada.

Ameerika Ühendriikides Utah`s alustatud põlevkiviprojekt pole osutunud just kullaauguks, kuid ma võin auditi praeguse tulemuse põhjal väita, et halvimad ootused ei pea paika. Olen väljastpoolt Eesti Energiat kuulnud, et Utah`projekt tuleks hinnata null euro peale, kuid sellised väited on minu praeguse teadmise põhjal küll täielik jama.

Samuti on meil terava tähelepanu all, kui hästi juhiti nafta, elektri ja CO2 hinda, et tasakaalustada erinevaid mõjusid. Eesti Energia jaoks on see võtmetähtusega küsimus.

Tagasi üles