Mahetalu toidab majanduslikult ja hingeliselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümme aastat tagasi isalt talu pärinud ja vaid aasta hiljem mahetalu- tunnustuse välja teeninud Uus-Vainu mahetalu peremees Raido Raba on tulevikku vaadates optimistlik – nõudlus mahetoodangu järele aina kasvab, väidab mees intervjuus.
Kuidas teie talunikukarjäär alguse sai?
Pärisin talu oma isalt 2000. aastal. Kuna olin talus üles kasvanud ja õppinud ka põlduriks, on maaelu ja sellega seotud väärtushinnangud mulle justkui külge kasvanud. Valik talunikuameti kasuks tuli loomuliku valikuna.
Pärimise järel hakkasin talu aktiivselt suurendama ning panema rõhku mahetootmisele. Mahetalu tunnustuse sai Uus-Vainu talu 2001. aastal.
Millist perspektiivi te talunikutöös näete?
Kindlasti on plaan talupidamist veelgi suurendada. Üritame ajaga pidevalt kaasas käia – tuua tootmisse uusi, kaasaegseid lahendusi ning tootmisviise, tehnoloogiaid.
Tööpuudust talunikel vast ka karta pole, kuna nõudlus järjest suureneb.
Kuivõrd olete kaasanud oma pere?
Loomulikult olen nad kaasanud. Ega pere ja lähedased nüüd n-ö sunnitööl ka pole, tulevad mulle appi ikka vaid siis, kui tahtmist on.
Kuna nad kõik on samuti maaeluga lapsepõlvest seotud ja tuttavad ning selles keskkonnas üles kasvanud, peavad nad aitamist ka loomulikuks. Seni on nad mind talupidamise juures aidanud meeleldi.
Sageli polegi abi vaja põllutöödes, vaid just kergemates asjades, et majapidamine oleks talu ümber korras. Kuna igas talus suureneb tööde maht just hooajati, siis sellistel perioodidel on nad samuti väärtuslikeks abimeesteks.
Endal mul lapsi kahjuks pole, kuid õde ja õetütred on talus sagedased külalised. Teadlikult ma neid küll sellele tööle ei suuna ega sunni. Eks nad ise ikka teavad, millega tahavad tegeleda ja mis neile ei meeldi.
Abiks käivad nad alati aga hea meelega, kui muud tegemised ja kohustused vähegi võimaldavad – maal põhimõtteliselt neile meeldib. Talunikuks olemisest arvavad nad samuti head. Nii palju, kui nendega sellest rääkinud olen, leiavad nad, et see on väga positiivne, et leidub inimesi, kes viitsivad ja tahavad talupidamisega tegeleda ja seda suunda üleval hoiavad.
Miks otsustasite mahetalunduse kasuks? Mis on selle tekkelugu, põhjused?
Kuna olen vägagi loodust hoidva natuuriga inimene, siis leian, et mahetalundus ongi põllumajandamise ainus õige suund.
Mahetalunduse põhimõtteid järgides saastan loodust suhteliselt minimaalselt, kuid mahetoodangust valmistatud toit on maitsvam ja tervislikum.
Tegelikult oleme mahesuunda hoidnud talu algusest peale, aga see oli tol ajal lihtsalt kontrollimata ja ametlikult tunnustamata.
Kuidas kulges mahetunnustuse taotlemise protsess?
Üldiselt sujuvalt. Mõningaseks takistuseks osutus vaid paberite täitmine, näiteks külvikorra koostamine. Seetõttu kasutasin võimalusel alati nõustaja teenust, soovitan ka teistel nõustajate abi kindlasti kasutada, et ise bürokraatia kõrval ka asja sisule keskenduda jõuaks.
Milliseid võimalusi ja takistusi näete Eestis täna ja perspektiivis mahetoodangu turustamisel?
Üheks võimaluseks on turustada oma toodangut ühistegevuse, näiteks tulundusühistu Eesti Mahe kaudu. Isiklikult leian, et toodangu turustamine läbi selliste ühistute on talunikele väga positiivseks aspektiks – talunikud ei pea nii ise turunduskanalite otsimisega tegelema, seda korraldab ühistu.
Sageli on näiteks viljanõudlus ühtekokku suurem, kui ühe talu toodang välja annab. Seega ei jõuaks üks talunik kogu vajadust katta. Siinkohal tulebki selgelt esile ühistute kasutegur, sest nemad koondavad talupidajaid ja saavad nii suuremat kogust kvaliteetset vilja.
Muidugi on võimalik oma kaupa pakkuda ka kauplustese, kuid tavaliselt võtavad suured kaubandusketid mahekaupa müüki suhteliselt vähe.
Takistusena võiks märkida sedagi, et kontroll on väga range ning tihe. Samas muudab pidev proovide ja analüüside tegemine kauba omahinna veelgi kallimaks, mis võib aga hinnatõusu läbi jällegi nõudlust vähendada.
Täna teebki mahetalunikele peavalu see, et pole vahet, kas turustad kaupa kilodes või tonnides. Proovid ja nõuded on kõigil ühesugused – kõik talunikud, sõltumata nende tegevuse ulatusest, peavad nõuete täitmiseks maksma sama suurt hinda. Nii võibki juhtuda, et väiketalunikud ei saa endale mahetöötlemist lubada.
Kes on need kliendid, kes mahetoodangut tarbivad, ja kas nad on ka nõus selle eest väärilist (üldjuhul kõrgemat) hinda maksma?
Kliendid, kelle ma töödeldud toodangut, kartulit ja juurvilja, müün, tegutsevad kohalikul turul. Nendeks on koolid, pubid, sööklad, kellega iga päev silmast silma suhelda saad.
Loomad ja teravilja realiseerin mina tulundusühistu Eesti Mahe kaudu. Loomulikult peaks mahetoodangul olema hinnad kõrgemad, aga klient pole sellest paraku eriti huvitatud.
Kas talunikuks olemine pakub täna töörõõmu kõrval ka majanduslikku kasu või tuleb talunikutöid ja -tegemisi kompenseerida lisatuludega mujalt?
Minul on talunikuks olemine küll täistöökoht ning muid lisatulusid ma äraelamiseks ei kasuta.
Kindlasti pole see kerge töö. Pole ju ette nähtud üheksast viieni kontoris istumist, et seejärel koju puhkama minna.
Sageli tuleb ette olukordi, kus pead ka öösel tööülesandeid täitma, talu eest hoolt kandma. Kui oled hingega asja juures ning teed seda hea meelega, saad ka normaalselt ära elada.
Millist rolli on teie talu arenguloos mänginud kõikvõimalikud toetused?
Toetused on talule väga suureks abiks olnud. Ilma toetusteta ei oleks saanud toomist sellises ulatuses kaasajastada, iseenda investeeringud oleksid oluliselt väiksemad.
Kuivõrd täidab talunikuks olemine pere ülalpidamise rolli ja kuivõrd tugineb see altruismile – ühiskondlikule kasule, maaelu arendamise soovile laiemalt?
Mina olen täiskohaga talunik ning kogu meie pere tulu laekub sellest tööst. Seega mängib talunikuks olemine meie majanduslikus seisus väga suurt rolli.
Leian, et vähemalt minu tegevus altruismile üldjoontes ei pretendeeri, kuna saan oma tegevusest ju ikka ise ka kasu.
Maaelu arengu kohta võiksin öelda nii palju, et koostöös Asuküla seltsiga edendame ka küla seltsielu – korraldame etendusi ja töö-puhkelaagreid lastele, tähistame üheskoos pühi. Talunikuks olemine annab mulle staatuse ja ka ressursid, mille abil saan neid tegevusi oma kogukonnale võimaldada. Samuti saan ka paljudes külaelu puudutavates otsustes kaasa rääkida.
Milline peaks olema põllumajanduse ja talupidamise staatus, roll Eesti ühiskonnas, kuhupoole püüdlete?
Praegusel hetkel on põllumajanduse osakaalu vähenemine üle kogu maailma suureks probleemiks, niisamuti ka Eestis.
Tänapäeva inimesed on muutunud mugavaks (asju saab poest, keegi ei mõtle igapäevaselt sellele, kust tuleb jahu, millega tehakse leiba) ning keegi ei taha enam teha «musta tööd». Taluniku amet on muutunud vähem ihaldusväärseks ning võiks öelda, et kohati on see isegi alaväärtustatud.
Arvan, et talupidamist peaks kuidagi populariseerima, et ka noored tahaksid seda õppida ja sellega tulevikus leiba teenida.
Kindlasti aitaks ka inimeste parem teavitamine toetuste ja teiste abivahendite olemasolust. Kaasa aitaksid ka osade talunike edulood, mis kindlasti suurendaks huvi põllumajanduse vastu tervikuna.
Inimestes on juurdunud arvamus, et talunikud käivad labidaga põllu peal ringi ja maadlevad põrsastega mudas.
Kuigi selliseid olukordi tuleb ikka vahel ette, on talundus tegelikult väga arenenud valdkond. Tulnud on uued tehnoloogiad, mis muudavad talunike elu oluliselt kergemaks. Mõne mehe traktor on vingem kui teise mehe auto.
Omalt poolt üritan kasvavale põlvkonnale eeskujuks olla ning näidata, et põllumajandus on haru, millega tasub tegeleda ja mis pakub lisaks tegemisrõõmule ka sissetulekut.
Maaelu arengukava 2007–2013
• Maaelu arengukava 2007–2013 alusel makstava mahepõllumajandusliku tootmise toetuse eesmärk on säilitada ja suurendada Eestis bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, samuti aitab see säilitada mulla viljakust ja parandada veekvaliteeti.
• Seetõttu näeb Eesti maaelu arengukava ette toetada mahepõllumajanduse arengut Eestis ning aidata kaasa mahetoodangu mahu suurenemisele ja mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamisele.
• Toetust võivad taotleda põllumajandustootjad (nii füüsilisest isikust ettevõtjad kui juriidilised isikud), kelle kasutuses on vähemalt üks hektar põllumajanduslikku maad.
• Põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
• Mahepõllumajanduslik maa hõlmab rohkem kui kümnendiku Eesti põllumaast. Mahepõllumajanduse registris on ligi 1300 mahepõllumajandusliku mesinduse, taime- või loomakasvatusega tegelevat ettevõtet kokku ligi 103 000 hektari maaga.
• Mahepõllumajanduse arengukava seab eesmärgiks suurendada 2013. aasta lõpuks mahepõllumajandusliku maa pinda 120 000 hektarini.
Allikas: Põllumajandusministeerium