Palgakasv võib aeglustuma hakata

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar

FOTO: Eesti Pank

Statistikaameti teatel kasvas teises kvartalis brutokuupalk 1082 euroni. Reaalpalk aga kerkis aastavõrdluses 5,9 protsenti. Kuigi see jätab inimestele rohkem raha kätte, ei saa selline palgakasv ilma ekspordi müüginumbrite kasvuta jätkuda.

Tööandja omaniku liigi järgi tõusid palgad kõige kiiremini kohalike omavalitsuste haldusalas, 8,5 protsenti. Sealne palgatõus oli kiire hariduse ja tervishoiu tegevusala tõttu.

Haridusministeeriumi palgamonitooringu põhjal oli kooliõpetajate keskmine palk 2014. aastal kõrgem kui Eesti keskmine. Õpetajate palgad tõusid keskmisest palgast kiiremini ka 2015. aasta esimesel poolel. Tervishoius on palgad kerkinud samuti hoogsamalt kui majanduses keskmiselt, 8,1 protsenti.

«Eesti omanikega eraettevõtetes tõusis keskmine palk 5,8 protsenti, kuid ilma töötajate registreerimiskohustuse mõjuta oleks see tõus olnud kiirem,» märkis Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

Tänu töötamise registrile vähenes hõive alaraporteerimine, kuid maksu- ja tolliameti andmetel oli uute deklareeritud palgatulu saajate keskmine palk miinimumpalga lähedal ja märksa madalam kui vastava tegevusala keskmine.

Kiire palgatulu tõus kajastub jaekaubanduse numbrites – kaheksa protsenti aasta esimese seitsme kuu jooksul.

«Tarbimine on majanduskasvule tänuväärne tugi ajal, mil eksport ja investeeringud panustavad kasvu tagasihoidlikult. Samal ajal ei saa peamiselt siseturul põhinev majanduskasv pikalt kesta. Kui ekspordi müüginumbrid ei parane, palgakasv varem või hiljem aeglustub,» sõnas Swedbanki vanemanalüütik Liis Elmik.

Soosaar märkis, et maksu- ja tolliameti palgaväljamakse statistika näitab, et palgaerinevused on järjepidevalt vähenenud. Mediaanpalk moodustas 2015. aasta teises kvartalis peaaegu 80 protsenti keskmisest palgast, kümnendi eest aga 73 protsenti. See tähendab, et keskmine palk väljendab järjest paremini keskmise töötaja palgatulu.

Kuna majandus kasvas 2015. aasta teises kvartalis kiirhinnangu põhjal 1,9 protsenti ning hõive suurenes, kerkis palgafondi osakaal SKTs. «Ettevõtetel on seega järjest suurem surve kasumeid taastada, mistõttu jääb edaspidi palgatõus pigem senisest aeglasemaks,» ütles Soosaar.

Tagasi üles