Riigikogu muutis sel aastal taas äriseadustikku. Seaduse järjekordsed muudatused puudutavad eelkõige osaühingut, kirjutab vandeadvokaat, Luiga Mody Hääl Boreniuse partner Karina Paatsi.
Äriseadustiku muudatused lihtsustavad osaühingu asutamist ja juhtimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. jaanuarist 2011 jõustuvad äriseadustiku muudatused toovad kaasa mitmeid uusi põhimõtteid ning lihtsustavad ka päris paljusid praegu kehtivaid nõudeid. Sellega seoses tasub aegsasti üle vaadata äriühingu põhikiri ning seda vajadusel kohendada. Üheks peamiseks äriseadustiku muudatuseks tuleb lugeda seadusesse lisatav uus põhimõte, mille kohaselt saab osaühingut asutada ka sissemakseid tegemata.
Muudatuse eesmärgiks on võimaldada asutada ühingut ilma, et selleks peaks tegema märkimisväärseid kapitalimahutusi (nt kui planeeritav tegevusvaldkond seda otseselt ei nõua). Sissemakseteta ühingu asutajate ring ja kapitali suurus on siiski piiratud – sissemakseid tegemata saavad osaühinguid asutada vaid füüsilised isikud ning seda tingimusel, et kavandatud osakapitali suurus ei ületa 25 000 eurot.
Sissemakseta osaühing
Kuigi sissemaksete tegemise kohustust asutajatel ei ole (ka mitte pärast ühingu asutamist), on osanike huvides üldiselt need siiski varem või hiljem teha. Selle ajani vastutab osanik osaühingu kohustuste eest oma tasumata sissemakse ulatuses isikliku varaga, kui ühingu kohustust ei ole võimalik täita ühingu vara arvel.
Samuti ei saa osanikud kuni sissemaksete tegemiseni suurendada ega vähendada osakapitali ning ühing ei või teha osanikele väljamakseid (v.a töötasud ja muud sarnased tasud). Jääb selgusetuks, kas sissemakse kohustus peaks tekkima juhul, kui füüsilisest isikust osanik võõrandab oma osaluse juriidilisele isikule.
Laienevad osa võõrandamise võimalused
Osaühing on oma olemuselt n-ö suletud isikute ringiga äriühing. Äriseadustik näeb osa võõrandamisel kolmandatele isikutele ette teiste osanike ostueesõiguse ning seadus lubab põhikirjaga osade võõrandamist veelgi piirata, sidudes osaniku õiguse võõrandada oma osa osanike nõusolekuga.
Ka pärast 01.01.2011. a jääb kehtima seadusest tulenev teiste osanike ostueesõigus osa võõrandamisel kolmandale isikule. Küll aga on võimalik põhikirjaga, ostueesõigus üldse välistada, muutes seeläbi ühingu n-ö avatud ühinguks sarnaselt aktsiaseltsiga, või siduda osa võõrandamine kolmandale isikule ostueesõiguse rakendamise asemel mingi täiendava tingimusega (nt teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolekuga).
Kui praegu ei saa põhikirjaga ette näha osade vaba võõrandamist, siis tulevikus on see võimalik. Seega äriühingu vormi valides ei ole asutajad enam sunnitud asutama suurema kapitali ning keerulisema juhtimisstruktuuriga aktsiaseltsi tulenevalt osade võõrandamisega seotud piirangutest. Samas jääb endiselt võimalus säilitada võimalikult suletud liikmeskonnaga ühing.
Juhatuse liikme tähtaeg
Alates 1. jaanuarist 2011 valitakse osaühingu juhatuse liige ametisse tähtajatult. Tänu sellele kaob osanikel kohustus jälgida juhatuse liikme volituste lõppemist ning esitada äriregistrile dokumente juhatuse liikmete ametiaja pikendamise kohta. Kui osanikud soovivad, siis võib juhatuse liikme valida ka edaspidi teatud tähtajaks. Sel juhul tuleb soovitud tähtaeg põhikirjas ette näha.
Kuna senini oli juhatuse liikme tähtajaline ametiaeg vältimatu, siis sageli kajastati vastav tähtaeg ka ühingu põhikirjas. Seega need osaühingud, kelle põhikirjad sellise tähtaja ette näevad, peavad järgima oma põhikirja ja juhatuse liikme volituste möödumisel pikendama tema volitusi ka edaspidi.
Nimetatud kohustusest vabanemiseks tuleks muuta ühingu põhikirja ning juhatuse liikme ametiaja tähtajalisus sealt välja jätta, samuti võtta juhatuse liikmelt nõusolek tema volituste tähtajatuks muutumisele.
Kindlasti tuleks üle vaadata ka juhatuse liikmega sõlmitud ametileping, et selle sätted (eelkõige seoses lepingu lõppemise või üles ütlemise ning sellega seoses võimalike hüvitiste maksmisega) oleksid tähtajatu volituse põhimõttega kooskõlas. Enne 1. jaanuari 2011 valitud juhatuse liikmete ametiajad on siiski tähtajalised ega muutu automaatselt tähtajatuteks (isegi kui põhikiri ei näe tähtaega otseselt ette).
Oluline on silmas pidada seda, et ametiaja tähtajalisuse kaotamine puudutab vaid osaühingu (mitte aga aktsiaseltsi) juhatuse liikmeid. Kui osaühingul on ka nõukogu, siis selle liikmetele jääb kehtima senine volituste tähtajalisuse põhimõte.
Nõukogu nõude kaotamine
Praegu on äriseadustikus üks erand, mille esinemisel peab osaühingul olema nõukogu – kui osakapital on üle 25 000 euro (400 000 krooni) ja osaühingu juhatuses on vähem kui kolm liiget. Uuest aastast ei ole osaühingul ühelgi juhul enam kohustust endale nõukogu valida. Soovi korral võib ühing nõukogu valimise põhikirjaga siiski ette näha.
Elukoha piirang
Äriseadustikust kaotatakse nii aktsiaseltside kui osaühingute osas piirang, mille kohaselt peab vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
Selline muudatus on tervitatav, sest lahendab olukorra, kus praegu kehtiva nõude täitmise eesmärgil nimetati juhatusse formaalselt isik, kes oli küll vajalikust piirkonnast, kuid ei olnud vajalik ettevõtte juhtimiseks.
Mingil põhjusel filiaali suhtes sarnast muudatust filiaali juhataja elukoha nõude osas ei tehta, seega peab filiaali puhul endiselt vähemalt ühe juhataja elukoht olema ühes eelnimetatud piirkonnas.
Kui vähemalt poolte ühingu juhatuse liikmete elukoht ei ole mõnes kõnealuses piirkonnas, siis tuleb äriregistrile edastada ühe kontaktisiku (nt audiitori) aadress, mille kaudu saab kätte toimetada äriühingule suunatud dokumente. Ka teised äriühingud võivad endale sellise kontaktaadressi määrata.
Koosoleku läbiviimine
Tulevikus lihtsustuvad mitmed vorminõuded, mis puudutavad osanike poolt otsuste vastuvõtmist. Kui veel praegu tuleb osanike koosoleku kutse saata osanikule osanike nimekirja kantud aadressil, siis tulevikus võib seda teha ka osaniku elektronposti aadressil.
Kui osanik ei saa koosolekul ise osaleda, siis kirjaliku volikirja asemel võib esindaja esitada volituse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (sh e-kirja teel edastatud volikirja). Ka siis, kui osanikud võtavad vastu otsuse koosolekut kokku kutsumata, võib kirjaliku vormi asemel saata otsuse eelnõu osanikele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, samas vormis võivad ka osanikud saata oma seisukoha otsuse kohta.
Mitterahalise sissemakse hindamine
Kuni aasta lõpuni peab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollima audiitor juhul, kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab 2500 eurot (40 000 krooni) või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist.
Alates 1. jaanuarist 2011 audiitori kaasamise kohustus väheneb. Audiitori kontroll on vajalik vaid juhul, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja mitterahalise sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui kõik sissemaksed moodustavad üle poole osakapitalist.
Edaspidi ei ole osaühingul kohustust lasta mitterahalist sissemakset hinnata tunnustatud eksperdil, hindamise peab läbi viima ühingu juhatus. Eksperte võib siiski kasutada ja see on lausa soovitatav, kuivõrd juhatuse liikmed vastutavad mitterahalise sissemakse ebaõige hindamise tagajärjel tekkinud kahju eest solidaarselt sissemakse tegemiseks kohustatud isikuga.
Reservkapital ei ole nõutud
Osaühingute puhul kaotatakse reservkapitali nõue. Osanikud võivad siiski reservkapitali moodustada, nähes selle moodustamise ja suuruse (vähemalt 1/10 osakapitalist) ette põhikirjaga.
Seega 1. jaanuarist 2011 jõustuvad äriseadustiku muudatused toovad kaasa mitmeid uusi põhimõtteid ning lihtsustavad ka päris paljusid kehtivaid nõudeid.
Sellega seoses tasub aegsasti üle vaadata äriühingu põhikiri ning seda vajadusel kohendada (eelkõige jätta sealt välja ebavajalikud piirangud või nõuded, mis on praegu kehtiva seaduse alusel kunagi põhikirja sisse viidud), et muuta osaühingu juhtimine juba alates uuest aastast võimalikult lihtsaks. Samaaegselt saab põhikirjas teha ka muudatused osa- või aktsiakapitali väljendamiseks eurodes, kui seda veel tehtud ei ole.