Krediitkaarti kasutavate eestlaste hulk üha väheneb

Krediitkaardid.

FOTO: Kaarel Tigas / Õhtuleht

Finantskirjaoskuse uuringust selgus, et viie aasta jooksul on kasvanud arvelduskonto omanike arv, kuid vähenenud krediitkaardi omanike hulk.

Kui 2010. aastal tehtud uuringu vastajatest oli 90 protsendil arvelduskonto, siis 2015. aastal juba 98 protsendil. Samas krediitkaart oli viis aastat tagasi 39 protsendil vastanutest, tänavu vaid 29 protsendil.

Võrreldes 2010. aastaga on vähenenud muu kinnisvara tagatisega pangalaenuga vastanute hulk üheksalt protsendilt neljani ning eluasemelaenuga vastanute hulk 17 protsendilt 15 protsendini.

Autoliisingu kohta küsiti viimati 2012. aasta uuringus, mil see oli seitsmel protsendil vastanutest, uues uuringus osalenutest aga juba 15 protsendil. Järelmaks oli kolm aastat tagasi 13 protsendil, tänavu 16 protsendil vastanutest. Elukindlustuse on endale ostnud tänavuse seisuga 21 protsenti vastanutest, kolm aastat tagasi olid seda teinud 15 protsenti vastanutest.

Rahandusministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringust «Finantsalase kirjaoskuse uuring Eesti elanike seas» selgus, et vaid ligi kolmandik Eesti elanikest suudaks peamise sissetulekuallika kaotades oma elamiskulusid katta ilma raha laenamata või kodust välja kolimiseta üle kolme kuu. Iga kolmas Eesti inimene tuleks peamise sissetulekuallika kaotuse korral elamiskulude katmisega toime vähem kui ühe kuu.

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll tegi juunis 2015 rahandusministeeriumi tellimusel avaliku arvamuse uuringu, mis käsitles Eesti elanike finantskirjaoskust ja finantsteenuste alast teadlikkust. Uuringu käigus küsitleti 1137 Eesti elanikku vanuses 18–80 eluaastat. Uuringu tulemusi võrreldi 2010. ja 2012. aasta uuringutega ning aruandes kajastatakse võrdlust vanuserühmas 18–74.

Tagasi üles