Põhjamaade elekter vähendas kolmandiku võrra tootmist

Pildil hüdroelektrijaam Rootsis Porjusis.

FOTO: Hans Blomberg / vattenfall.com

Juulis langes sisemaine elektritootmine odavama Põhjamaadest tuleva elektri tõttu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 38 protsenti 570 gigavatt-tunnini, teatas Elering.

Eleringi teatel on Põhjamaade madal elektrihind tingitud jätkuvalt heast hüdroressursi kättesaadavusest.

Sisemaine elektritarbimine juulis kasvas aastaga ühe protsendi, ulatudes 573 gigavatt-tunnini.

Taastuvatest allikatest toodetud elektri kogus oli võrreldes mulluse juuliga küll viieprotsendilises languses, kuid tuuleenergiast toodeti elektrit 39 protsendi võrra rohkem. Tuuleolud on tänavu olnud väga soodsad – Riigi Ilmateenistuse andmetel oli Pakri ja Virtsu mõõtepunktides ööpäeva keskmine tuulekiirus enam kui pole võrra kõrgem kui aasta tagasi juulis. Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal sisemaisest tarbimisest moodustas juulis sarnaselt juunile ligi 13 protsenti.

Eesti elektrisüsteemi läbis juulis 472 gigavatt-tundi põhjamaist transiitvoogu, mis on üle kahe korra enam kui mullu.

Lätis vähenes tarbimine aastases võrdluses kolm protsenti 538 gigavatt-tunnini, aga tootmine kasvas kolme protsendi võrra, moodustades kokku 304 gigavatt-tundi. Läti elektritootjate panus sisemaise tarbimise katmisel oli 56 protsenti, ülejäänud imporditi Eesti elektrisüsteemi kaudu. Sarnaselt Eestile kasvas märkimisväärselt tuuleenergiast toodetud elektri hulk – 49 protsenti.

Leedus vähenes tarbimine viis protsenti 833 gigavatt-tunnini ning tootmine kümme protsenti 303 gigavatt-tunnini. Leedus toodetud elektri osakaal sisemaise tarbimise katmisel oli 33 protsenti, ülejäänud eksporditi Läti suunalt ja kolmandatest riikidest.

Balti riikides tervikuna langes elektritarbimine juulikuus kolm protsenti 1944 gigavatt-tunnini ning elektritootmine 24 protsenti 1177 gigavatt-tunnini. Juuli summaarne defitsiit moodustas kolme riigi elektritarbimisest 39 protsenti.

Põhjamaade tarbimine suurenes aastaga kolm protsenti, ulatudes juulis 25,7 teravatt-tunnini. Summaarne elektritoodang kasvas viis protsenti 27,9 teravatt-tunnini. Elektritootmine oli võrreldes möödunud aastaga suurem Rootsis ja Soomes, kus toodang kasvas peamiselt hüdroenergia toel.

Tagasi üles