Tootja asub Vireeni poolele: rikkis seapõletis sai 23 tonni sigu hävitada
Lisatud video, kuidas töötab seapõleti

AS Vireen juhataja Rait Persidski põletusahju taustal Paldiski sadamas.

FOTO: Mihkel Maripuu

Põllumajandusministeeriumi audit kinnitab, et AS Vireen on sigade hävitamise kohta esitanud valearve. Seapõleti tootjafirma hinnangul oli aga 23 tonni põletamine rikkis masinas täiesti reaalne.

Ministeeriumi auditist selgub, et AS Vireen esitas VTAle arve summas 6598,26 eurot selle eest, et hävitas 31. juulil ja 1. augustil Tartumaal Rämsi külas 23 tonni sigu mobiilses põletis.  

Kuna ministeeriumi teada läks seapõleti oma esimesel tööpostil rikki, peeti nii suurt kogust kahtlaseks ning Vireeni saadeti audiitorid.

Kontroll selgitas välja, et kõik 1186 hukatud siga koguses 58 148 kg viidi Väike-Maarjasse käitlemistehasesse.

Seapõleti sõidutati küll 31. juulil Rämsi külla ja toodi 1. augustil tagasi Väike-Maarjasse, kuid rikke tõttu ei saanud seal sigu põletada.

Kontrolli käigus küsitleti ASi Vireeni juhatust, töötajaid, tutvuti dokumentatsiooniga. Lisaks võeti selgitused seafarmi juhatuse liikmelt ja Tartumaa veterinaarkeskuse juhatajalt.

Kas kõik kinnitasid, et põletit kohapeal ei kasutatud? «On piisavalt palju asjaosalisi, kes on kinnitanud, et seda (põletamist) ei toimunud seal,» ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

«Mina ei anna ühtegi kommentaari,» teatas Rämsi farmi juht Heino Kõrgeperv.

Veel selgub auditist, et ühe tonni sigade hävitamine Vireeni tehases maksab 166,17 eurot. Mobiilse põleti üks tsükkel (põletatakse umbes viis tonni sigu) maksab 969,15 eurot (mõlemale summale lisandub käibemaks, transport). Seega maksab viie tonni sigade hävitamine tehases umbes 831 eurot ja põletis 969 eurot. Selle põhjal on raske väita, et keegi soovis valearvet esitades suuremat rahalist kasu saad.

Reedel koguneb riigiettevõtte nõukogu, kellele tegi Kruuse ülesandeks kaaluda, kas praegune Vireeni juht Rait Persidski sobib ametisse.

«Mina olen välja öelnud, et üsna keeruline on, et sellises olukorras võiks Vireeni juht jätkata,» ütles Kruuse.

Persidski kinnitab jätkuvalt, et umbes 23 tonni sigu hävitati Rämsi külas põletis, mis töötas lakkamatult, ka öösel, rikkest hoolimata.

Tootja: 23 tonni põletada oli võimalik

«Ma ei oska siin kuidagi kommenteerida,» ütles Persidski, kuid tunnistas, et arveid ja dokumente esitades on tehtud formaalseid, kuid mitte sisulisi vigu.

«Kriisisituatsioonis ei osanud ette näha, et tuleb hakata selliste asjadega tegelema. Me ei osanud arvata, et keegi tahab mingisugust šõud korraldada. Tähelepanu oli kriisikolde likvideerimisel,» ütles Persidski, kes tunnistas, et ei suuda tõestada, et sead põletis hävitati.

«Mul ei ole seda võimalik teha mitmeid nädalaid hiljem. Tuhka võib näidata.»  

Tema sõnu toetab põleti tootnud Briti firma Waste Spectrum juhataja Abi Kitchener, kes kinnitas, et 23 tonni sigu oli ühe ööpäeva jooksul võimalik Eesti masinas põletada küll.

Kitchner rääkis Postimehe palvel Eestis masinat parandamas käinud inseneriga. Ta ütles, et ka hoolimata tehnilisest veast, mis oli väike ja tüüpiline, oli võimalik masinaga täistuuridel edasi põletada.

Masinatootja: «Ühe ööpäeva jooksul on 23 tonni sigu võimelik põletada küll. Meie põletamise määr on üks tonn tunnis.»

«Nad kasutasid 31. juulil masinat. [Ühe ööpäeva jooksul] on 23 tonni sigu võimelik põletada küll. Meie põletamise määr on üks tonn tunnis,» ütles Kitchener. «Sead põlevad kiiresti, sest nende rasvaprotsent on suur.»

Kruuse ja audiitorid soovivad nüüd vestelda ka veterinaarameti peadirektori Ago Pärteliga, kellele arve esitati.

VTA pole arvet maksnud. Miks peaks valearve eest vastutama ka Pärtel? «No ma tahaks seda ise ka kuulda,» kommenteeris Postimehele Pärtel, kes viibib hetkel välislähetuses.

Ta lisas, et kui VTA peaks katkukoldes töötavaid lepingupartnereid rohkem kontrollima hakkama, siis oleks vaja lisajõudu.

«Olgem ausad, kogu selle asja mõõtme juures on see (intsident arvega – toim.) totter. Ma ei saa aru, kellele ja milleks kogu seda asja vaja on,» lisas Pärtel.

«Mina ei näe üldse põhjust, miks pidi avalikkusega vassima. Kui süsteem on võimeline vassima sellisel puhul, siis ta võib ju vassida ka teistel puhkudel. See on läbipaistvuse ja usalduse küsimus. See on prioriteet, eriti kriisolukordades,» ütles minister Kruuse.

Alljärgnev video näitab, kuidas seapõleti töötab. Ettevaatust, võib olla ebameeldiv.

Tagasi üles