Swedbank: Eesti majandus kasvab, ent nõudlus töötajate järele väheneb
24. august 2015, 15:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Swedbank langetas Eesti käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi 1,9 protsendile, on järgneva paari aasta väljavaade tänu välisnõudluse oodatavale paranemisele optimistlikum, selgub täna avaldatud majandusprognoosist.
Eesoleva paari aasta väljavaade Eesti majandusele on Swedbanki makroanalüütikute järgi optimistlik: majanduskasv kiireneb järgmisel aastal 2,8 protsendini ning peaks püsima samal tasemel ka 2017. aastal. Suurima panuse SKP kasvu annab jätkuvalt eratarbimine, ent suureneb ka investeeringute mõju.
Venemaa osakaal Eesti koguekspordist on langenud, mistõttu on vähenenud ka Venemaa mõju Eesti majandusele ning ettevõtted suunavad oma tooteid üha enam Euroopa Liidu turgudele. Venemaa mõju Eesti pankade laenukvaliteedile on seni väike, ent sanktsioonid ja piimahindade langus on halvendanud piimatootjate finantsseisu ja maksevõimet. Kannatavad ka näiteks transpordi- ja turisimisektor. Ekspordimahud jäävad Swedbanki hinnangul sel aastal eelmise aastaga samale tasemele, kuid 2016. aastal on oodata olukorra paranemist.
Vaatamata madalatele laenuintressidele on ettevõtete investeerimisaktiivsus olnud tagasihoidlik. „Käibekasvu pidurdumine ja suurenenud tööjõukulud piiravad ettevõtete kasumlikkuse suurenemist, samuti on ärisektori kindlustunne sel aastal vähenenud. Oodatav välisnõudluse paranemine 2016. ja 2017. aastal koos tootmismahtude kasvuga toob aga ärisektoris kaasa vajaduse investeeringute suurendamiseks,“ selgitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Brutopalga nominaalkasv aeglustub sel aastal tänu ettevõtete tagasihoidlikele majandustulemustele. Kuna sobivate töötajate leidmine on üha raskem, kiireneb palgakasv järgmisel kahel aastal taas, kui majanduskasv hoogustub ja ettevõtete eelarved suurenevad. Majapidamiste reaalne ostujõud kasvab sel aastal hüppeliselt brutopalga tõusu, hindade languse ja tööjõu maksukoormuse vähenemise koosmõjul. See toetab jõulist eratarbimist 2015. aastal. Oodatav reaalpalga kasvu aeglustumine pidurdab aga eratarbimise kasvu järgneval kahel aastal.
2016-2017. aastatel langeb tööealise elanikkonna vähenemise tõttu tööga hõivatute arv. Väheneb ka nõudlus tööjõu järele, sest kõrged tööjõukulud sunnivad ettevõtteid üha enam hoopis masinatesse investeerima. Mõnes harus sunnib ettevõtete väiksem kasum ja halvenenud finantsseis ka töötajate arvu vähendama. Mertsina selgitas ka, et hetkel on Eestis tööpuudus naaberriikidest madalam suuresti seetõttu, et paljud tööealised inimesed käivad välismaal tööl.
Tarbijahinnad jätkavad alanemist, peamiseks põhjuseks toorainete, sh energia odavnemine maailmaturul. Ka toit odavneb sel aastal tänu ülepakkumisele maailmas. „Tarbijahinnad kasvavad Eestis meie prognoosi järgi taas nii 2016. kui 2017. aastal, vastavalt 1,9 ja 2,5 protsenti. Oma osa on selles valitsuse maksupoliitikal – aktsiisitõusudel ning hotellide käibemaksumäära tõstmisel. Ka toorainete hinnad peaksid järgmise kahe aasta jooksul mõnevõrra taastuma. Sisemaistest teguritest kergitab kiire palgakasv peamiselt teenuste hindu,“ lisas Mertsina.