Droonid lendavateks pakikulleriteks – ka Eestis (video)

DBD pakiveodroon

FOTO: DBD

Euroopas on asutud tegema esimesi katsetusi droonide kasutamiseks pakiveol ning ka Eesti lennuamet ei näe selleks otseseid takistusi.

Nimelt teatas hiljuti ka Eestis tegutsev Prantsusmaa kullerfirma DPDgroup, et on asunud arendama pakiveo korraldamist droonidega ning investeerinud selleks ka drooniterminali loomisse.

Juba mullu septembris läbis droon edukalt 1200 meetrit ja toimetas sihtkohta kolme kilogrammi raskuse paki. Veebruaris tehtud katselennud näitasid, et tehnoloogia on vastupidav ja töökindel ka krõbedas külmas.

Drooniterminal koosneb kolmest põhilises komponendist. Esiteks automaatne transpordisüsteem paki edasitoimetamiseks, teiseks elektrooniline süsteem drooni ümbruses tehtavate laadimistööde ohutuse tagamiseks ning kolmandaks rajatis ise, mille ülesandeks on muu hulgas droonile ligipääsu takistamine õhkutõusu ja maandumise ajal.

Drooniterminal

FOTO: DBD

DPD ise näeb droonide kasutuselevõtul mitmete probleemide lahendamist. Näiteks saab sel viisil võimalikuks kiire pakkide toimetamine piirkonda, kus on puudulik teevõrk – eriti saartel ja mägistes piirkondades. Olematuks muutub ka pakiveo probleem eriti paksu lume või üleujutuse korral ligipääsmatutesse kohtadesse.

Tehniliste parameetrite suhtes on senised katsetused näidanud, et DPD drooniga saab nelja kilogrammi raskusi pakke vedada kuni 50 kilomeetri kaugusele kiirusega 30 km/h.

Droon on süsinikkiust raami ja kuue elektrimootoriga tiivikuga ning sellesse on ehitatud moodne elektroonika sisseehitatud GPS-i ja andmesidega lennukaameraga.

Lennuametiga on võimalikud erikokkulepped

DPD Eesti müügijuhi Jaanika Kula sõnul usub ettevõte, et droonidega pakiveod on osa kullerteenuse tulevikust ning seetõttu jätkatakse teenuste lihvimist ja uute lahenduste väljatöötamist.

«Veel on liiga vara hinnata droonidega pakiveo majanduslikku efekti ning ennustada, milliseid marsruute võiksid droonid Eestis teenindada. Omandame ettevõttena uusi teadmisi uudsest tehnoloogiast ja valdkonnast,» ütles Kula.

Ta märkis, et piiranguid võivad seada kehtivad seadused, mille kohaselt on tihedalt asustatud piirkondades droonidega pakiveod piiratud või lausa keelatud ning kitsendatud on ka opereerimise raadiust.

Eesti lennuamet on aga otseseid takistusi droonide rakendamisel kullerteenuse osutamisel ei näe ning ameti kinnitusel Eesti seadused ei keela pakivedu mehitamata õhusõidukiga.

Täpsemalt reguleerib droonide lendamist Eestis majandus- ja taristuministri märtsis kinnitatud määrus. Selle kohaselt on mehitamata õhusõiduki käitamiseks vajalik lennuameti ühekordne luba mittekontrollitavas õhuruumis ülalpool 152 meetrist kõrgemateks lendudeks ning alati kontrollitavas õhuruumis ja lennuinfotsoonis.

Ilma lennuameti eriloata ei tohi droone kasutada ka teatud aladel, nagu langevarjuhüpeteks ja motoparaplaani lendudeks reserveeritud piirkonnad ja tundliku faunaga alad.

Lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna vanemspetsialisti Kea Toi sõnul väljastab amet ühekordse loa mehitamata õhusõiduki käitamiseks maksimaalse kehtivusega üks aasta.

«Kuid silmas tuleb pidada, et pärast ühekordse loa väljastamist on loa alusel mehitamata õhusõiduki käitamiseks vajalik iga konkreetne lend eeltoodud juhtudel endiselt kooskõlastada, kuna sellega tagatakse, et mehitamata õhusõidukid on teistele õhuruumi kasutajatele teada ning lennuohutus tagatud,» märkis Toi.

Kea Toi sõnul võib praegu teadaoleva põhjal eeldada, et ühekordse loa menetlemine pakiveo seisukohast takistuseks ei saa, lennu kooskõlastamise menetlus ilmselt aga küll, kuna lennuametil kulub lennu kooskõlastamise menetlusele tavapärastel juhtudel vähemalt kolm tööpäeva.

«Lahenduse leidmiseks soovitame pöörduda lennuametisse ning võimalusel saame sõlmida erikokkuleppeid. Selliste eriolukordade kohta kindlaid tingimusi kehtestatud ei ole,» andis Toi lootust droonide kasutamiseks pakiveol.

Vaata drooniterminali tööd allolevas videos:

Tagasi üles
Back