Bussiettevõtted Elroni luksusrongide osas veel lõplikku vastust ei saanud

Majandusminister Kristen Michal.

FOTO: Sander Ilvest

Vastusena Eesti bussiettevõtete juulis tehtud pöördumisele kutsus majandus- ja taristuminister Kristen Michal ettevõtete esindajad täna arutelule Eesti ühistranspordituru arengute üle. 

«Kuna Eesti bussiturg muutub alates 1. oktoobrist konkurentsile avatumaks ning bussiettevõtted tunnevad muret rongiliikluse doteerimise üle, andsime neile võimaluse ministeeriumi ametnikega otse suhelda, et olukorrast tekiks parem ettekujutlus,» selgitas Michal.

Ministri sõnul jõuti arutelu tulemusena üksmeelele selle osas, et ühistranspordituru arendamine eeldab koostööd kõigi osapoolte vahel. Nii ministeerium kui bussiettevõtted leiavad, et jätkuma peab edasine arutelu, analüüs ja infovahetus.

«Bussiettevõtete esindajad andsid mõista, et nad pole rongide vastu, sest kõigil ühistranspordivahenditel on sektoris oma roll. Küll aga on nende huviks, et rongiliiklus ei mõjutaks bussiturgu kohtades, kus bussid teenusepakkumisega hakkama saavad,» sõnas Michal.

SEBE juhatuse esimees Kuldar Väärsi on konkurentsile avatud turu poolt ning alates 1. oktoobrist turul teenuseid pakkuma hakkavad odavbussifirmad neid ei kohuta. «Meie jaoks ei ole vahet, kas tegemist on Šoti taustaga SuperBusi või Eesti taustaga ATKOga. Rongide osas on aga olukord keerulisem, sest võistleme siinkohal otseselt riigi dotatsiooniga.»

Väärsi nentis, et nõukogudeaegsete rongide väljavahetamine on olnud vajalik otsus. «Küsitav on aga see, kui mõttekas on riigil investeerida täiendavatesse rongidesse, mis hakkavad nõudma lisaraha iga-aastaseks dotatsiooniks. Ka tänane dotatsiooni osakaal rongiliikluskulude katmisel on ebaproportsionaalselt suur. Isegi kui jätta kõrvale infrastruktuuritasud, mida rong maksab ja buss mitte, kaetakse ca 60% kuludest riigipoolse toetusega. Meie küsimus on eelkõige selles, milline peaks olema rongiliikluse doteerimise osakaal olukorras, kus kõrval on konkureeriv sektor, mis riigile makse maksab,» sõnas ta.

Kuna kommertsalustel linnade vahel toimuv liiklus on olnud riigi poolt vähe reguleeritud, ei pruugi Väärsi arvates olla  riigil piisavalt infot selle kohta, mis sektoris täpsemalt toimub, mistõttu tekkis ka vajadus arutelu üle.

«Arutelu oli konstruktiivne, ent puuduvad lõplikud vastused selle kohta, kas rongid tulevad või mitte. See on teema, mida edaspidi analüüsima hakatakse. Keeruline on see, et riigile võetakse kohustused järgnevaks 25-30-ks aastaks. Bussifirmad ei saa tolereerida nii pikaks ajaks võetud kohustusi riigieelarvele, kui transpordisektoris on sarnane teenus juba olemas ja toob riigieelarvesse hoopis raha. Oleme valmis olema riigile partneriks ning töötama koos välja lahendusi, mis rahuldaksid ühelt poolt tarbijaid ning oleksid teisalt ratsionaalsed ka maksumaksja raha kulutamise aspektist,»  sõnas Väärsi.

Kohtumisel arutleti ka bussijuhtide tööhõive üle. «Bussijuhtide keskmine vanus on täna hinnanguliselt üle 50 aasta ning sektoris valitseb pigem tööjõu- kui tööpuudus. Majandusministeeriumi poolelt saab hetkel lugeda töövõiduks seda, et haridussüsteemi on sisse viidud bussijuhtide ametikoolitus. Tulevikus plaanime aga hakata rakendama bussiliikluse hangetel palgakomponenti, mis tekitaks konkurentsi,  motiveeriks bussijuhte töötama ja annaks tööturule paremad arenguvõimalused,» rääkis Michal.

Eesti bussiettevõtted tegid tänavu juulis Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu majanduskomisjoni liikmetele ühispöördumise seoses Elroni sooviga hakata pakkuma riigieelarve toel luksusrongi teenust Tallinna-Tartu liinil. Tänasel kohtumisel osales seitse bussiettevõtete esindajat.

Tagasi üles
Back