Kuu lõpuni saab vahetada pensionifondi

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kroonid
Eesti kroonid Foto: Toomas Huik

Oktoobri lõpuni saab esitada avaldusi teise samba pensionifondi vahetamiseks.


Seetõttu on praegu õige aeg üle vaadata oma senised pensioniinvesteeringud ning soovi korral muuta valikut, millisesse fondi pensionisäästud järgmisel aastal lähevad, kirjutab Investmentori blogi.

Võrdle fondide tasusid ja tootlust

Pensionifonde tuleb eelnevalt võrrelda - nende ajaloolist tootlust ning kindlasti ka teenustasusid. Kui fondivalitseja reklaamib kõrget tootlust, siis tähendab see, et fondid on näidanud häid tulemusi möödunud perioodil.

Siiski pole see lubadus tuleviku kohta, sest tuleviku tootlust ei saa meist keegi ennustada.

Inimese pensioniraha hoidmise ja kasvatamise eest võtavad pensionifondi valitsejad tasu. Valitsemistasud on fondidel erinevad - osadel fondidel 0,75 protsenti ja teistel kuni 1,9 protsenti pensionivarade väärtusest aastas.

Vahe on rohkem kui kahekordne, kuid siingi tuleb meeles pidada, et valitsemistasu arvestatakse maha juba kohe pensionifondi osaku puhasväärtuse arvutamisel ning ei pruugi olla otseselt seotud fondi tootlusega.

Lisaks peate arvesse võtma, et kulud kaasnevad ka pensionifondide vahetusega.

Nii näiteks võtab fondivalitseja, kelle fondist pensionikoguja lahkub, osakute tagasivõtmise tasu, mille suuruseks on tavapäraselt 1 protsendi pensionifondi kogutud summast. Fonditasude võrdlused leiate siit.

Senine suhtlus fondivalitsejaga

Kindlasti tasub omavahel võrrelda ka fondivalitsejaid. Uurida, millised on fondivalitseja ja temaga seotud ettevõtete kogemused varade paigutamisel.

Samuti seda, millega on nad seni silma paistnud ja millised inimesed on seotud pensionifondide raha paigutamisega. Kas fondi investeerimispoliitika ja selle kohta käivad materjalid on lihtsad, selged ja arusaadavad?

Pensioni kogumisel peab olema vastutustundlik ja vajadusel ning huvi korral suhtlema fondivalitsejaga ning küsima neilt vastuseid, kui midagi on arusaamatu või muret tekitav.

Endalt võib küsida, kas suhtlus fondivalitsejaga on senini olnud mugav ja kas olete saanud selge ülevaate oma investeeringutest ja nendega seotud kuludest?

Kaaluge erinevaid võimalusi

Milline on minu riskitaluvus? Sellele küsimusele tuleb vastata veel enne, kui hakkate kaaluma erinevaid pensionifondide valikuvariante.

Tootlus ja risk on omavahel seotud ja suurema tootluse huvides on riskid kindlasti suuremad. Kuidas käitute, kui turud kukuvad ning teie fond kaotab 10% väärtusest ühe päevaga või kuuga või aastaga?

Tihtipeale tunduvad nii tõusud kui langused lihtsate ja loogilistena, kuid reaalsuses ei jäta meid külmaks teadmine, et meie pensioniinvesteeringud on järsult oma väärtuses kahanenud.

Sobivat fondi aitab valida fondivalitseja või nõustaja, kelle kohustuseks on anda objektiivset infot ja hinnata pensionikoguja riskitaluvust.

Kui te ei saa rahuldavaid vastuseid teile olulistele teemadele, ärge tehke lõplikku valikut kohe, vaid nõudke lisainfot. Alati on võimalus pöörduda teise nõustaja või fondivalitseja poole. Otsus peab olema läbimõeldud, mitte tehtud hetke emotsiooni põhjal.

Fondid on erineva strateegiaga

Pensionifondi strateegia valimisel tuleb arvesse võtta nii oma vanust kui ka kogumiseperioodi pikkust. Kõik Eestis pakutavad pensionifondid on mõnevõrra erineva investeerimisstrateegiaga.

Praegu on võimalus valida 23 kohustusliku pensionifondi vahel, neist konservatiivse strateegiaga on 7 fondi, tasakaalustatud strateegiaga 5 fondi, progressiivse strateegiaga 7 ja agressiivse strateegiaga 4 fondi.

Mida kauem on aega pensioniks koguda, seda agressiivsema fondi võib valida, sest kasumi teenimise võimalus on suurem ja turgude kõikumised ei mõjuta oluliselt aastakümnete jooksul kogutavat vara.



 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles