Maanteeamet ehitab katselõike turbaväljadele

Artu Ellmann ja Innar Metsala TTÜ Teedeinstituudist paigaldavad metallplaate, mille abil mõõdetakse tee aluse turbapinna vajumist.

FOTO: Mihkel Maripuu

Maanteeamet ehitab septembriks Järvamaale Võõbu külla katselõigud, et leida 2016. aasta lõpuks parim tehniline lahendus turbaväljade ületamiseks Tallinna-Tartu 2+2 maantee lõigul Kosest Mäoni, teatas amet tänases pressiteates.

Turbaalade sügavus on Kose-Mäo lõigul valdavalt 1-4 meetrit ning klassikaline lahendus sellistele aladele ehitamisel on olnud teealuse turba asendamine kandva pinnasega. Antud juhul tähendaks see ca 1 miljoni kuupmeetri turba väljakaevamist, asendamist ja ladustamist.

„Tegu oleks väga kuluka ja keskkondlikus plaanis küsitava ettevõtmisega,“ kommenteeris Maanteeameti ehitusosakonna juhataja Aivo Salum. Ka Eestimaa Looduse Fondi märgalade ekspert Jüri-Ott Salm kinnitas Postimehele, et tegemist pole keskkonnavaenuliku ettevõtmisega, sest katselõigud ehitatakse märgala äärepiirkonda. 

Salumi sõnul on mitmel juhul jäetud turvast ka mulde alla geotehniliste tugevusmeetmeteta, kuid enamasti on sellega hiljem kaasnenud suured ebatasasused, vajumised ja praod, mis suurendavad oluliselt kasutaja- ja hooldekulusid. „Kõige uuemate tehnoloogiate valguses võib osutuda otstarbekamaks hoopis selliste geotehniliste tugevusmeetmete nagu geotekstiili või geokärje kasutamine turbakihi kandevõime suurendamiseks,“ selgitas Maanteeameti teedearengu osakonna juhataja asetäitja Taavi Tõnts. 

Optimaalse turbaületustehnika väljaselgitamiseks ehitatakse tulevase trassi alale kuus 30-meetrist katselõiku. Tulemuste analüüsi osas lisatakse neile hiljem veel neli arvutuslikku lahendusvarianti - kokku saadakse 10 erinevat konstruktsiooni võrdlusalternatiivi.

Võõbu katselõigu ehitustööd lõppevad septembris ning vajumite monitooringute geotehnilised analüüsid valmivad 2016. aasta oktoobriks. Projekti on kaasatud ka eksperdid Tallinna Tehnikaülikoolist ja AS-ist Ramboll Eesti, lõigud ehitab Lemminkäinen AS. Investeeringud uuringu- ja katsetegevusse moodustavad ca 0,5% tulevase ehitusprojekti kogumaksumusest ehk 963 000 eurot. 

Turbalõikude arvutus- ja katsetusandmeid soovib sisendinfona Rail Balticu tehniliste tingimuste koostamiseks kasutada ka Tehnilise Järelvalve Amet, sest ca 1 miljon kuupmeetrit turvast jääb ka Rail Balticu trassi alla. Lisaks kasutatakse katsetuste infot kõigi tulevaste teelõikude õgvendustel soodes ning sildade pealesõitude rajamisel pehmete aluspinnaste korral.

Neljarealine maantee trass kinnitati 1998. aastal. 2009. aastal koostas Ramboll Eesti AS Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo lõigu eelprojekti. Tegemist on ühe kõige läbitöötatuma eelprojektiga Eesti teedeehituse ajaloos. Alternatiivi turbaväljast mööda ei ole, sest see eeldaks teekonna pikendamist 5 kilomeetri võrra. 

Tagasi üles