E-residentsuse toeks võib kaduda firmade juhatuste Eestis asumise nõue
10. august 2015, 11:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeerium soovib, et seoses e-residentsuse projektiga kaotaks riik äriühingu juhatuse Eestis asumise nõude.
Võttes arvesse Tartu Ülikooli esitatud analüüsi ja riskide kaardistust pakkus justiitsministeerium välja lahenduse, mille kohaselt ei pea äriühingu juhatus enam asuma Eestis. Samas tuleb ühingul sellisel juhul määratleda konkreetne niinimetatud kontaktpunkt, mille kaudu säiliks side Eestiga, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Mitmed tsiviilõiguslikud riskid nagu kohtualluvus, Eesti juriidilise isiku staatuse säilitamine välisriigis ja tahteavalduse kättetoimetamine saaksid ministeeriumi hinnangul seeläbi mõneti maandatud.
Tartu Ülikoolilt telliti e-residentsuse tsiviilõiguslike riskide analüüs, võttes arvesse e-residentsuse projekti ühte eesmärki võimaldada äriühingute juhtimist välisriigist, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Kehtiva õiguse järgi peab Eesti juriidilise isiku asukoht, sealhulgas juhatuse asukoht, olema Eestis. Juhatuse asukoha seotus Eestiga muudab valitsuse hinnangul Eesti aga e-residentide jaoks ilmselt vähematraktiivseks.
E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel ei ole fotot.