Virkebau: eestlased on oma nõudmistes järeleandlikumad

Meelis Virkebau

FOTO: Peeter Langovits

Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimehe ning Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimehe Meelis Virkebau hinnangul streigivad Eesti inimesed vähem, sest ametiühingute liikmesus on väiksem kui mujal ning siin ollakse oma nõudmiste ja soovide suhtes järeleandlikumad.

Hollandi uudisteagentuuri ANP vahendatud uuringust selgus, et Eesti töötajad streigivad teiste Euroopa riikide töötajatega võrreldes oluliselt vähem, kirjutas dutchnews.nl. Streigiedetabelit juhtisid Taani, Belgia ja Prantsusmaa ning tabeli lõpus olid Luksemburg, Slovakkia, Leedu, Eesti ja Austria.

Virkebau arvates pole Eestis lihtsalt sellist ametiühingutega ühinemistraditsiooni nagu mujal ja üheks põhjuseks võib olla, et üle keskea inimeses seondavad tänaseid ametiühinguid endiselt mälestustega Nõukogude Liidust.

Kindlalt tõrjub Virkebau aga oletusi, et tööandjad võivad ametiühingute teket tõrjuda, sest tema hinnangul võiks selline lähenemine ja keelamine esile kutsuda soovimatuid protsesse.

Pole suurettevõtteid

Samuti pole tema hinnangul Eestis suurettevõtteid, mille juurde ametiühingud moodustuda võiks. Et siin on valdavalt keskmised või väikeettevõtted, siis kollektiiv on üldiselt nii lähedane, et kõik saab niisamagi ära räägitud.

«Ametiühingu mõte ei tööta nii hästi, kui tööandja tunneb kõiki nimepidi ja teab, mis töötajate kodudes toimub,» sõnas Virkebau.

Virkebau ei näe ka, kuidas Eestis võiks tulevikuski väga suuri ettevõtteid tekkida, mistõttu poleks väikestes ja keskmistes ettevõtetes ametiühingute liikumine areneda. Küll aga on tema hinnangul sektoreid nagu haridus, kultuur ja meditsiin, mille liikmed võivad üle riigi tugevamaks ja organiseeritumaks muutuda.

Eestlased on järeleandlikumad

Vähesed streigid on Virkebau sõnul tingitud ka selles, et streik on äärmuslik abinõu ja kui kokkulepped saab laua taga sõlmida, siis pole põhjust tänavatele tulla. Lisaks on ajalugu näidanud, et kui töövõtjad ja tööandjad kokkuleppele ei jõua, siis riikliku lepitaja abil on kokkulepe siiski saavutatud.

«Võib-olla ollakse Eestis oma nõudmistes ja soovides järeleandlikumad,» arvas Virkebau. «Mujal aastakümneid elatud heaoluühiskondades ja ollakse harjunud, et kõik tuleb kätte, kuigi eks nendegi elu on karmimaks läinud.

Virkebau sõnul on Eestis vaba ettevõtlust olnud vaid 20 aastat ja kuigi ühtegi suurt streiki pole olnud, siis streigile lähedal on küll oldud.

Vaja oleks kohtumisi

Küll aga vajaks ühiskond Virkebau sõnul süsteemset sotsiaaldialoogi valitsuse, tööandjate ja ametiühingute vahel, et osalised näiteks korra kvartalis kohtuks ja saaks välja käia oma suurimad mured. Tema hinnangul saavadki paljud konfliktid alguse sellest, et omavahel ei räägita või suheldakse ainult läbi ajakirjanduse.

«Kui midagi on vildakas, siis saaks kohe sabast kinni,» selgitas Virkebau kohtumiste mõtet. «See peaks olema ühiskonnaelu protseduurireeglites sees, et ükskõik kes on valitsejad, et partnerid ikka kohtuks ja saaks varakult suurimatest hädadest kinni haarata.»

Tagasi üles