Kommentaar: Hanhikivi näitab, et tuumajaam on eilne päev
6. august 2015, 16:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome uue tuumajaama rajamise projekt Hanhikivi neemele oli suures hädas rahastajate leidmisega. Paistab, et investorite meelest pole tuumajaama ehitus tänapäeval enam hea rahapaigutus.
Eelmiste Soome püstitatud tuumajaamade puhul pidid arendajaid investoreid piitsaga eemale tõrjuma. Kes ei pääsenud uksest jutule, sisenes uuesti aknast. See, et omanikud saavad jaamast oma tarbeks odavalt energiat, oli tõsiselt hea boonus.
Hanhikivi reaktori puhul on asjalood aga teised. Projekt suutis vähemalt 60 protsendi ulatuses kodumaise kapitali nõude täita alles pärast ametliku tähtaja lõppu ning sedagi ääri-veeri. Sama boonus ei meelita enam miskipärast kedagi ligi.
Terasetootja Outokumpu, kes eile teatas oma osaluse kasvatamisest, tegi seda ilmselt selleks, et projekt täitsa lörri ei läheks. Outokumpu on Soome päritolu osanikest suurim kaotaja, kui Hanhikivi 1 ei teostu. Sestap võib ettevõtte rahapaigutust lugeda lahtrisse: läks trumm, mingu ka pulgad.
Ehitusfirma SRV, kes 1,8 protsenti tuumajaamast ostis, tahtis oma jutu järgi ammu projekti investeerida. Tekib küsimus, miks nad seda siis ei teinud? Pigem näib see rahapaigutus olevat lõiv selle eest, et SRV jaama ehitusprojekti juhib. Ja ka väike kummardus Vene poolele, kus SRV huvid endiselt suured.
Energiakontsern Fortum, mille suurosalus on riigi käes, ostis 6,6 protsenti tuumajaama projektist. Samas on Fortumil piisavalt raha, et osta kaks või kolm korda rohkem aktsiaid: äsja müüdi ülisuure kasumiga oma Rootsi elektrivõrk. 26-protsendiliselt Fortumi omanduses oleva Olkiluoto tuumajaama kolmanda reaktori käivitamine venib lõputult ning neljandat esialgu ei tule, seega peaks piisama ka motivatsiooni teistesse energiatootmisjaamadesse investeerida.
Ometigi paneb Fortum raha sisse vaid näpuotsaga, täpselt niipalju kui vaja, aga mitte kopikatki enam. Ja seda ka Soome valitsuse sellesisulise vihje peale, sest pärast Olkiluoto 3 fiaskot ja Olkiluoto 4 seiskamist on valitsusel hädasti vaja ka üht edulugu, samuti ka häid suhteid Venemaaga, kelle huvid Hanhikivis Rosatomi kaudu tugevasti esindatud on.
Nagu kirjutas Soome rahvusringhäälingu YLE toimetaja Hanna Säntti tänases kommentaaris tabavalt: «riik andis mõista ja Fortum mõistis anda.» Et kõik sellist asjakäiku kahtlustavad, näitab see, et Soome majandusminister Olli Rehn pidi eilsel pressikonverentsil korduvalt eitavalt vastama küsimustele, kas valitsus Fortumit survestas.
Aga miks siis ei taha keegi Hanhikivisse investeerida? Vaevalt Vene teema tõttu. Kui Hanhikivisse sisse pandud paarikümne miljoni euroga saaks endale Venemaal viisaka kohtlemise osta, oleks Soome suurfirmade tippjuhtidest projekti teostava Fennovoima kontori ukse taga järjekord. Ilmselt see nii siiski ei käi. Sellegipoolest ei pelga soomlased projekti raha panna üksnes seetõttu, et seal on Vene riigifirma käes kolmandik.
Küsimus on ikkagi majanduslikus otstarbekuses ja kasumlikkuses. Investorid ei näe sellest projektist suurt kasu tõusvat, selles on asi. Tuumaenergia on möödaniku trend.
Huvitaval kombel tahtiski Fortum esialgu, Hanhikivi projekti investeerimise n-ö vastuteenena, osta osaluse Venemaa hüdrojaamades. Päris üks-ühele see tehing ei õnnestunud, hüdrojaamade koha pealt käivad alles läbirääkimised. Aga see, et Fortum ostab tuumajaama osaku alles suure mangumise peale, ihudes hammast tegelikult veejõule, näitab selgelt, mida ettevõttes tuumaenergia tulevikust arvatakse.
Põhjamaade energiabörsi hinda dikteerivad praegu mitte enam tuumajaamad, vaid suured Norra ja Rootsi hüdrojaamad. Hüdrojaamadest tuleb odavaim elekter, varasemalt odavaimate seas olnud tuumaenergia enam konkurentsi ei paku. Ka tuuleenergia omahind on viimastel aastatel kukkunud kiiresti – pea ta tuumaenergiast hinnalt ei möödu. Taastuvenergia tootmisvõimsused on igatahes Euroopas juba väga suured, näiteks Saksamaalt teatati 25. juulil järjekordsest rekordist: riigi elektritoodangust 78 protsenti tuli sel päeval taastuvatest allikatest. Vaadates taastuvenergia vallas valitsevaid trende pole raske taibata, miks uue tuumajaama teema Soome investoreid seekord külmaks jätab.