Merko esimese poolaasta müügitulu kasvas 2,2 protsenti

Merko juhi Andres Tringi sõnul ei usalda pangad ja ostjad enam paljusid väikeseid ehitusettevõtteid. «Siin on brändil teatud eelis,» lausus ta.

FOTO: Mihkel Maripuu

Merko Ehituse kuue kuu müügitulu kasvas 2,2 protsenti 116,2 miljoni euroni ja teise kvartali müügitulu 70,6 miljoni euroni. Kontserni kuue kuu puhaskasum oli 2,4 miljonit ning teises kvartalis 1,6 miljonit eurot.

Väljaspool Eestit teenitud ehitusteenuse müügitulude osakaal kasvas esimesel poolaastal 31 protsendini. Kinnisvaraarenduse müügitulud kasvasid kuue kuuga 57 protsenti ning osakaal kontserni müügituludest on 28 protsenti. Ettevõte jääb rahule teises kvartalis sõlmitud uute lepingute mahuga, ent tõdeb, et lepingute portfelli hoidmine ja kasvatamine on praeguses turuolukorras jätkuv väljakutse.

«Suutsime suurendada müügitulu nii teise kvartali kui ka kuue kuu võrdluses, millesse andis olulise panuse järjest aktiivsem kinnisvaraarenduse valdkond ning Läti ja Leedu ehitusteenuse müügitulu kasv, kommenteeris AS Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink. «Samuti on hea meel, et käivitunud on esimene elektriehituse projekt Läti elektriehituse turul, kuhu eelmisel aastal sisenesime, ja lisaks sõlmisime teises kvartalis esimese arvestatava mahuga  ehituslepingu Soomes.»

«Oleme rahul teises kvartalis sõlmitud uute ehituslepingute mahuga Eestis, ent lepingute portfelli hoidmine ja kasvatamine on ehitusettevõtetele suur väljakutse, kuna konkurents on jätkuvalt tihe ja turg hinnakeskne, mistõttu võetakse pakkumistel suuri riske,» rääkis Trink. «Et meie fookuses on projekteerimis- ja ehitusteenuste terviklik pakkumine, on meil hea meel, et enamik viimase kvartali lepingutest on eratellijatega sõlmitud projekteerimis- ja ehituslepingud. Mitme lepingu puhul on aga oluline märkida, et reaalne ehitustegevus jääb 2016. aastasse, kuna kõigepealt tuleb teha projekteerimistööd,» jätkas ta.

«Samas ei saa me rahule jääda esimese poolaasta kasumlikkusega, mida mõjutas negatiivselt lisatulumaksukulu ja arendusprojektide väiksem marginaal, sest realiseerisime osa kortereid madalama tootlusega projektides, mis olid käivitatud, et luua eeldusi kapitali tootlikkuse parandamiseks tulevikus,» märkis Trink. «Eelmise aasta kasumlikkuse saavutamine ei ole lihtne, arvestades, et puuduvad ka eelmise aastaga võrreldavas mahus olevad insenerehitusobjektid.»

Teises kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 98,9 miljonit eurot ning kuue kuu jooksul 121,3 miljonit eurot. 30. juuni seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 217,2 miljonit eurot.

Merko Ehituse teise kvartali brutomarginaal oli 7,6 protsenti ning kasum enne makse 2,7 miljonit eurot, kuue kuu vastavad näitajad olid 7,7 protsenti ja 3,6 miljonit eurot. Ettevõte teenis teises kvartalis puhaskasumit 1,6 miljonit ning kuue kuuga 2,4 miljonit eurot. Puhaskasumit mõjutas aktsionäridele dividende väljamaksega kaasnenud lisatulumaksukulu Eestis summas 0,9 miljonit eurot.

«Plaanipäraselt on kasvanud kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu. Oleme tänavu käivitanud mitu korteriarendusprojekti ning teeme ettevalmistusi uuteks, sealhulgas koostöös BLRT Grupiga arendatavaks mereäärseks Noblessneri elamukvartaliks, kommenteeris Trink kinnisvaraarenduse valdkonda. «Eeskätt Tallinnas ja Vilniuses on uute korterite pakkumine järjest kasvanud, mistõttu jälgime pidevalt turgu ning arvestame võimalusega, et müügiperioodid võivad tulevikus pikeneda. Uutel arendajatel tasuks olla ettevaatlikum,» arvas ta.

Suuremate objektidena olid teises kvartalis Eestis töös Hiltoni Tallinna hotell, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine, Tallinna trammiliini nr 4 taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine, Öpiku Ärihoone projekteerimis- ja ehitustööd, logistikakeskuse projekteerimis- ja ehitustööd Maardus, Tallinna hoolduslepingutest tulenevad teehoiutööd, Läsna-Kodasoo teelõikude rekonstrueerimine Tallinna-Narva maanteel ning Suur-Sõjamäe tänava rekonstrueerimine. Lätis ja Leedus jätkusid teises kvartalis Liepajas kontserdimaja ehitustööd, Dzintaru 36 korterelamute ehitustööd Jurmalas, Riia ja Valmiera kutsekoolide ehitustööd, Magdalēna nami multifunktsionaalse hoone ehitustööd Riias, A. Deglava tänava prügila rekultiveerimise ja ehitustööd Riias, Mežaparksi arenduspiirkonna territooriumi insenertehnilised ettevalmistustööd Riias ning ABB kõrgepinge alalisvoolu konverteralajaama üldehitustööd Klaipedas.

Tagasi üles