Olerexi juht: Hiina aktsiaturu langus pani kütusehinna langema

Olerexi juhatuse liige Alan Vaht.

FOTO: Olerex

Kütuste maailmaturuhindu pani langema Hiina aktsiaturgude 8,5 protsendi suurune kukkumine ning hoogu andis ka USA toorainete tulevikutehingute komisjoni CFTC raport, mille kohaselt on riskifondid asunud agressiivselt müüma toornaftat, kommenteeris tänast kütusehindade langust Olerexi juhatuse liige Alan Vaht.

«Tähtis mõju on ka USA naftapuurtornide statistikat avaldava Baker Hughesi eelmise nädala raportil, mille kohaselt suurenes USA naftapuurtornide arv 21 võrra,» märkis Vaht. «Hindade langemise perioodil hakati USA kildanafta puurtorne alates möödunud aasta oktoobrist massiliselt sulgema, kuid tänaste hinnatasemete valguses on säärane puurtornide arvu kasv selge märk sellest, et USA kildanaftatootjad on hästi kohanenud tänaste madalate toornaftahindadega.»

Vahi sõnul ei ole toornafta ning kütuste jaemüügihinna muutused võrreldavad: «Kütuste maailmaturuhindade tõustes või langedes peavad nii tanklaketid kui ka tarbijad leppima paratamatusega, et jaemüügihindade protsentuaalne muutus ei saa kahjuks kunagi olla võrdne maailmaturuhindade protsentuaalse muutusega. Selle paratamatuse põhjus on riiklikud maksud, mis moodustavad üle poole kütuste jaemüügihinnast.»

«Kuid kindel on see, et iga maailmaturuhinna muutus kandub varem või hiljem täielikult üle kütuse jaemüügihinda,» märkis Vaht. «Tegelikkuses tekkib vahe sisse juba toornafta ning rafineerimistehase lõpptoote hinnas.»

Alates eelmise aasta juuni tipust on Brenti toornafta hind langenud tänaseks 54 protsenti (115 dollarilt 53 dollarini tonnist), kuid samal ajal on bensiini maailmaturuhind langenud 40 protsenti (1084 dollarilt 645 dollarini tonnist). Dollarikursi tugevnemist arvestades on bensiini sisseostu hinnalanguseks olnud aga kõigest 27 protsenti (796 eurolt 583 euroni tonnist). «Eeltoodust ning riiklikest maksudest tulenevalt on bensiini jaemüügihind langenud aastaga aga kõigest 14 protsenti – 1,36 eurolt 1,169 eurole liitrist. Sama loogika on ka diislikütusega, mille jaemüügihind on aastaga langenud 18 protsenti, 1,31 eurolt 1,069 eurole liitrist).»

Kütuste maailmaturuhindade tõustes avaldub Vahi sõnul aga vastupidine efekt.

«Kui Brenti toornafta hind tõuseks tänaselt 53 dollarilt tagasi eelmise aasta juuni kõrgeimale tasemele 115 dollarini tonnist, teeks see hinnatõusuks 117 protsenti. Samaaegsete dollarikursside arvestamisel tõuseks bensiini maailmaturu europõhine hind aga 36 protsenti (583 eurolt 796 euroni tonnist) ning jaemüügihind 16 protsenti (1,169 eurolt 1,36 euroni liitrist). Diislikütuse jaemüügihind tõuseks aga 22 protsenti (1,069 eurolt 1,31 euroni liitrist).»

«Eeltoodust on ilmekalt näha, et toornafta hinnatõus 117 protsenti ei ole võrdne jaemüügihinnatõusuga 16–22 protsenti. Ka sellisel juhul on põhjuseks riiklikud maksud, mis tasandavad maailmaturuhindade suured kõikumised,» märkis Vaht.

Vahi sõnul vähendab valitsuse aktsiisitõusukava kõikumisi veelgi, mistõttu järgmisel aastal väheneb tarbija jaoks märkimisväärselt ka kütuste maailmaturuhindade langusest saadav otsene kasu.

Tagasi üles