Soome firmajuhid teenisid rekordtulu

Nordea tegevjuht Christian Clausen on kolme enim teeniva Soome börsiettevõtete tippjuhi hulgas.

FOTO: Fredrik Persson / AFP

Soome suurettevõtete tegevjuhtide keskmine aastasissetulek ületas mullu miljoni euro piiri ning tõusis rekordiliselt võrreldes palgatöötajate sissetulekuga, kirjutab Helsingin Sanomat.

Ajalehe kogutud ja analüüsitud andmete põhjal said Helsingi börsil noteeritud suurettevõtete juhatuste liikmed mullu rohkem tulu kui varasemal kümnel aastal. Sissetuleku hulka loeti palk, rahalised preemiad ja lisatasud, aga mitte boonused, mida anti firma aktsiate või optsioonidena.

Viimaste kaasamisel arvutusse ulatus keskmine suurettevõte juhi sissetulek mullu 1,3 miljoni, pensionimakseid hulka arvestades aga koguni 1,5 miljoni euroni.

Lõhe tavaliste palgasaajatega kasvas mullu veelgi: kui ettevõtete juhtide sissetulekud kasvasid keskeltläbi 8,3 protsenti võrreldes varasema aastaga, siis täistööajaga töötaja keskmine sissetulek tõusis aastaga vaid 1,5 protsenti.

Rautaruukki (SSAB) tegevjuhi Sakari Tammineni sissetulek kasvas mullu üle nelja korra, 474 000 euroni aastas. Ligi kolm korda kasvas tema Konecranesi kolleegi Pekka Lundmarki sissetulek, ulatudes 470 000 euroni. Wärtsila pealiku Björn Rosengreni tulud suurenesid üle kahe korra 430 000 euroni.

Suurimate sissetulekutega tegevjuhtide edetabelit juhivad aga Kari Stadigh Sampost 3,7 miljoniga, kelle kannul on Rajeev Suri Nokiast 2,9 miljoni ja Christian Clausen Nordeast 2,4 miljoni euroga. Neist Suri oli uus tulija edetabelis, tema töö Nokias algas alles mullu mais. Stadighi sissetulekust üle kolmveerandi moodustas hea majandustulemuse eest makstud boonus.

Vallandamisboonus on suurim UPMi tegevjuhil Jussi Pesonenil (2,7 miljonit eurot), talle järgnevad Clausen ja Suri vastavalt 2,6 ja 2,2 miljoniga.

Soome sotsiaaldemokraatide juht Antti Rinne saatis artikli peale välja vihase pressiteate. «Ma polnud ilmselt ainus soomlane, kel läks kohvi täna hommikul hingekurku. Ajalehe kokkuvõtte põhjal paistab nii, et peaminister Juha Sipilä palkade vaos hoidmise algatusest pole olnud mingit kasu. Otse vastupidi,» kärkis ta.

«Suuremate lisatasude saajate seltskond koosneb sellistest, kes on viimaste aastatega vallandanud tuhandeid soomlasi. See ei ole ühegi mõõdupuuga mõõtes hea töö,» teatas Rinne, tuues ühe näitena mullu aasta lõpus Rautaruukkist pensionile jäänud Tammineni. 40 protsendi ulatuses Soome riigile kuuluv Rautaruukki ei hooli Rinne sõnul ka 2012. aastal tehtud valitsuskomisjoni otsusest limiteerida riigiosalusega ettevõtete juhtide sissetulekuid.

Tagasi üles