Swedbank: kütusehindade märkimisväärset tõusu ei ole lähiajal oodata

Naftahinnad.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Juuli esimese nädalaga langes maailmaturul toornafta hind enam kui kümnendiku võrra ning on praegu (24. juulil) 55 dollarit barreli kohta ehk 49 protsenti madalam kui aasta tagasi. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina kirjutab, et kütusehindade märkimisväärset tõusu pole põhjust lähiajal oodata.

 Kui vaadata viimase 30 aasta suuremaid naftahinnašokke, siis on nende hinnalanguse madalamast punktist taastunud hinnad poole aastaga keskmiselt 43 protsenti. Praeguse naftahinnalanguse puhul on hinnad tõusnud kuue kuuga jaanuarikuu madalaimast punktist vaid 17 protsenti. See, et naftahindade tõus märkimisväärselt aeglasem tuleb ning ilmselt ka lähiajal enam eelmiste aastate üle saja dollari tasemeni ei jõua, oli juba varem teada ja oodata. Kui veel aprillis liikusid naftahinnad kindlal sammul ülespoole ning jõudsid mai alguseks ligikaudu 68 dollarini, siis hiljem on naftahinnad jälle allapoole tulnud. Viimaste kuude ja eriti juuli alguse naftahinna languse taga on kolm peamist tegurit.

Naftahindade hiljutise languse kolm põhjust

Esimene tähtis põhjus on viimasel ajal USAs toornaftavarude suurenemine. Seda on põhjustanud nii USA kildanafta toodangu kasv kui ka suurenenud toornafta import. Irooniline on aga see, et import on suurenenud peamiselt Saudi Araabiast, mille eesmärk on pidurdada USA kildanafta osakaalu tõusu maailmaturul. USA naftatootjad püüavad iga hinna eest oma toodangut suurendada lootuses, et tugevnev koduturu majandus parandab nõudlust naftatoodete järele ning arvestusega, et võimalikud kriisid Lähis-Idas võivad naftahinda kergitada, vähemalt lühiajaliselt. Tõepoolest, naftahinnad on väga tundlikud kriisidele naftatootmispiirkondades ja/või -transpordikoridorides.

Vaatamata võimalike kriisidele on Lähis-Ida naftatootmine hoopis kasvamas. 14. juulil Iraaniga tuumaprogrammi kokkuleppe saavutamine võimaldab sellel riigil suurendada oma naftaeksporti, mis aitab omakorda kaasa naftahindade alanemisele maailmaturul. Iraan on lubanud kiiresti taastada oma sanktsioonide-eelse naftatoodangu, ligikaudu 4 mln barrelit päevas, kui selleks on piisavalt nõudlust, ning kahekordistada oma naftaeksporti kuue kuu jooksul praeguselt 1,2 miljonit barrelilt päevas 2,3 miljoni barrelini.

Toornaftahindasid aitab allapoole viia ka USA dollari tugevnemine. Pakkumise ja nõudluse kõrval mõjutab naftahinda ka dollari kurss, mis omakorda sõltub Föderaalreservi rahapoliitilistest otsustest ja USA majandusseisust. Kuigi USA esimese kvartali majanduskasv valmistas pettumuse, ollakse kokkuvõttes selle aasta suhtes optimistlikumad ning keskpank valmistub tasapisi intresside tõstmiseks. Tugevam dollar suurendab ühelt poolt naftaeksporti, kuid pidurdab nõudlust ning viib sellega hinnad allapoole.

Naftahindade märkimisväärset tõusu ei maksa lähiajal oodata

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) hinnangul on maailmaturul nõudlus nafta järele vähenemas ning vähenemine jätkub ka järgmisel aastal. Aeglustuv Hiina majanduskasv ja koos sellega väiksem nõudlus toorainete järele pidurdab muuhulgas ka naftahindade kasvu. Möödunud aastate kiire majanduskasv Hiinas koos järsult suurenenud nõudlusega toorainete järele põhjustas maailmas energia- ja metalliettevõtete investeeringute ja toodangu kasvu, millele praegu ei leidu enam piisavalt nõudlust. Lisaks Hiinale mõjutab negatiivselt tooraineturge ka majanduslangus Brasiilias ja Venemaal.

Kui OPECi välistele riikidele oodatakse järgmiseks aastaks tänu madalatele hindadele pigem naftatoodangu vähenemist, siis OPECi naftatoodang suureneb. Siiani on OPECi toodang kasvanud eelkõige tänu suuremale panusele Iraagist, Saudi Araabiast ja Araabia Ühendemiraatidest. 

Tuumakokkulepe soodustab mitmete rahvusvaheliste nafta- ja gaasitootjate investeeringuid Iraani ning ergutab sellega riigi majanduskasvu. Iraani naftatoodangu ja ekspordi suurenemine hoiab tagasi naftahindade tõusu, kuid põhjustab OPEC-sisest konkurentsi. Seega on OPEC-l üha suurem surve kohandada oma kartellisisest tootmist. Enne 2012. aasta embargot müüs Iraan enam kui veerandi oma naftast Euroopa Liidule. Teine suur turg on olnud Hiina. Nüüd hakkab Iraan naftaekspordis konkureerima Venemaaga.

Venemaa majandusele ja riigieelarvele on naftatulu väga tähtis. Juunis kohtus Venemaa energiaminister Aleksander Novak Saudi Araabia naftaministriga, kus lepiti kokku, et mõlemad riigid oma naftatootmist ei vähenda. Teatavasti on OPEC-i, eesotsas Saudi Araabiaga, eesmärk tõrjuda turult eemale oma peamised rivaalid - USA kildanafta tootjad. Ka Venemaa plaanib oma senist suurt naftatoodangut säilitada ka  järgmisel aastal.

USAs on kildanafta tootmist muudetud aga märksa efektiivsemaks. Kuigi kildanaftatootjate võlgnevus on jätkuvalt kõrge, on nende kohustused vähenenud, mis aitavad omakorda toodangu piirkulusid madalamale viia. Kahjuks ei võimalda praegune naftahind enamikel USA kildanaftatootjatel piisavalt kasumit teenida ning selleks aastaks on planeeritud kokku ligikaudu kolmandiku võrra vähem investeeringuid. Investeeringute vähenemine seab aga pikas vaates riski alla tootmismahu kasvu.

Madalatel naftahindadel kahetine mõju

Odavama naftahinna otsene mõju on Eesti majanduse jaoks lühiajalises vaates kahtlemata positiivne, kuna soodustab elanike tarbimist ning vähendab ettevõtete tootmiskulusid, eelkõige transpordisektoris. Samuti pehmendab see kütuseaktsiisi tõstmise mõju kütuse jaehindadele. Seevastu, põlevkiviõlitööstusele on praegused madalad naftahinnad väga ebasoodsad, kuid üksi selle tegevusala panus Eesti majanduskasvu ei ole suur.

Mida madalam on kütuse sisseostuhind, seda kõrgem on maksude (kütuseaktsiis ja käibemaks) osakaal. Maksude osakaal bensiini jaehinnas on veidi üle poole. Seetõttu ei ühti ka Eestis mootorikütuse jaemüügihindade ja toornafta maailmaturuhindade kasvukõverad. Kui näiteks juunis oli maailmaturul toornaftahind 44 protsenti madalam kui aasta varem, siis Eestis oli mootorikütuse jaehind madalam vaid 9 protsenti. Maksude suur osakaal silub kütuse jaehinnas suuremad kõikumised, kui nafta maailmaturuhind järsult tõuseb või langeb. Eestis mõjutab mootorikütuse jaehinda lisaks veel euro nõrgenemine, mis muudab sisseostetud kütuse kallimaks.

Kui vaadata madalate naftahindade mõju meie kaubanduspartneritele, siis Euroopa Liidus võidavad nendest enamus liikmesriike. Küll aga avaldab Venemaa majanduslangus negatiivset mõju nii Eestile kui meie lähinaabritele - Soomele, Lätile ja Leedule. Ligikaudu viiendik Venemaa majandusest on seotud energiasektoriga. Madalamad naftahinnad lükkavad edasi majanduskasvu taastumise Venemaal. Lisaks mõjub sisemajanduse nõudlusele negatiivselt rubla suhtes tugevnev dollar. Teisest küljest aitab aga tugevam dollar rublades koostatud riigieelarves vähemalt osaliselt kompenseerida maailmaturul naftahinna languse mõju.

Kuigi majanduskasv kogub euroalal tasapisi hoogu ning laenuaktiivsus paraneb, on madalad energiahinnad peamiseks piduriks hinnakasvu kiirenemisele ning Euroopa Keskpanga kaheprotsendiline inflatsioonisiht on jätkuvalt veel mägede taga. Küll aga peaks aasta teisel poolel puhtalt baasefekti tõttu hinnakasv tasapisi kiirenema, kuna naftahinnad läksid kiirelt langusesse alates möödunud aasta juuni lõpust.

Tagasi üles
Back