Sularahata maksete arv kasvas, kogusumma kahanes

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Inimesed kasutavad sularahaautomaate järjest vähem ning teevad rohkem sularahata makseid.

FOTO: Marko Saarm/Sakala

Teises kvartalis tehti Eestis päevas keskmiselt miljon sularahata makset kogukäibega 393 miljonit eurot, teatas Eesti Pank. Mulluse sama perioodiga võrreldes kasvas sularahata maksete arv viis protsenti, käive aga vähenes kaheksa protsenti.

«Sularahata maksete arv on viimase kümne aasta jooksul pidevalt suurenenud, kuid käive on olnud märksa heitlikum, kuna see sõltub nii üldisest majandusaktiivsusest kui ka teatud määral üksikute suuremate ettevõtete tegevusest,» ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Tiina Soosalu.

Kõigist riigisisestest maksetest 85 protsenti on eraisikute maksed, kuid maksete kogukäibest moodustavad need vaid üheksa protsenti.

Umbes viiendik Eestis tehtavatest sularahata maksetest arveldatakse pankadevahelise jaemaksesüsteemi STEP2 kaudu. Teises kvartalis liikus pankade vahel STEP2 kaudu päevas keskmiselt 116 000 riigisisest makset kogukäibega 144 miljonit eurot.

STEP2 maksete arv kaskas mulluse teise kvartaliga võrreldes seitse protsenti ja käive ühe protsendi.

«Ehkki suurem osa maksetest on pangasisesed, on pankadevahelised maksed moodustanud viimase kümne aasta jooksul stabiilselt 20–24 protsenti kõikidest riigisisestest maksetest,» ütles Soosalu.

Teistesse riikidesse tehti Eesti pankadest STEP2 kaudu keskmiselt 12 000 makset päevas. Makseid tehti 34 eri riiki, kõige rohkem Soome ja Saksamaale (kokku 31 protsenti kõikidest piiriülestest maksetest).

Maksete teise panka edastamiseks kasutatakse ka TARGET2 kiirmakset, mis saadab raha ühest pangast teise kuni 15 minutiga. Seda võimalust kasutatakse Soosalu sõnul Eestis veel üsna tagasihoidlikult: teises kvartalis tegid pankade kliendid vaid sada riigisisest kiirmakset päevas.

Eraisikud kasutavad ostude tegemiseks üha enam pangakaarti. Teises kvartalis tegid eraisikud iga päev 667 000 kaardimakset, üle kolme korra rohkem kui 2005. aastal.

Kaardimaksete osatähtsus kõigis eraisikute riigisisestes maksetes oli teises kvartalis 75 protsenti. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on kaardimaksete osatähtsus kümne protsendipunkti võrra kasvanud.

Sularaha võtavad eraisikud välja järjest vähem. Kui kümme aastat tagasi võtsid eraisikud pangaautomaadist sularaha keskmiselt 137 000 korda päevas, siis tänavu teises kvartalis 103 000 korda päevas (2011. aasta teises kvartalis 117 000 ja 2013. aasta samal perioodil 108 000 korda päevas).

Muudest sularahata makseviisidest kasutavad eraisikud kõige rohkem internetipanga maksekorraldusi. Teises kvartalis tehti päevas keskmiselt 109 000 internetipanga maksekorraldust, 1,7 korda rohkem kui kümne aasta eest.

Internetipanga maksekorralduste osatähtsus riigisisestes maksetes on aga vähenenud kümne aasta taguselt 19 protsentilt 12 protsendini.

Tähtsuselt kolmas sularahata makseviis oli kümme aastat tagasi otsekorraldus (kümme protsenti), ent praegu moodustavad e-arve püsimaksekorraldused kuus protsenti kõigist sularahata makseviisidest. Pangalingi kaudu tehtavaid makseid oli teises kvartalis neli protsenti, ülejäänud sularahata makseviiside osatähtsus oli üks protsent või alla selle.

Tagasi üles