Riigikassasse laekus poole aastaga 1,9 protsenti rohkem tulusid kui mullu

Esimesel poolaastal laekus riigikassasse 3,93 miljardit tulusid.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

2015. aasta juuni lõpu seisuga kasvas riigikassasse laekunud tulude maht 1,9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuna maksude kogumine on rahandusministeeriumi sõnul muutunud tõhusamaks

Euroopa Liidu toetuste ja teiste välistoetuste laekumine seevastu jäi 130,4 miljoni euroga eelmise aasta samale vahemikule alla. Kuludeks suunati mullusega võrreldes 14,2 protsenti rohkem, kuid võrreldes kahe eelneva aastaga on kulude jaotumine kuude lõikes olnud tänavu esimesel poolaastal ühtlasem.  

Rahandusministeeriumi andmetel laekus esimesel poolaastal riigile tulusid 3,93 miljardit eurot ehk 74,5 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal. Kuludeks suunati 4,3 miljardit eurot ehk 534,7 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal. 2015. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,45 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,67 miljardit eurot.

Maksutulusid koguti kuue kuuga 3,41 miljardit eurot, mis on 233,8 miljonit eurot ehk 7,4 protsenti rohkem kui mullu. Kasv tuli peamiselt suuremast sotsiaal- ja käibemaksu laekumisest. Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 1,18 miljardit eurot, käibemaksu 913,6 miljonit eurot ning aktsiise 414,6 miljonit eurot. Kõige enam kasvasid käibemaksu tasumine, 95,2 miljonit eurot ehk 11,6 protsenti, ja sotsiaalmaksu laekumine, 81,6 miljonit eurot ehk 7,5 protsenti. Edasiantavaid makse oli kokku 588,5 miljonit eurot, mida on 29,7 miljonit eurot ehk 5,3 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.

Mittemaksulisi tulusid laekus juuni lõpuks 516,8 miljonit eurot, mis on 159,3 miljonit eurot ehk 23,6 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Mittemaksuliste tulude liikidest moodustasid suurima mahu toetused summas 319,1 miljonit eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes vähenenud 130,4 miljonit eurot ehk 29 protsenti. Kaupu ja teenuseid müüdi aasta algusest 79,3 miljoni euro eest ja muid tulusid laekus 75,9 miljonit eurot.

Kuludeks suunati 4,3 miljardit eurot ehk 14,2 protsenti rohkem kui mullu. Kulud kasvasid eelmise aasta sama perioodi mahuga võrreldes 534,7 miljoni euro võrra peamiselt väljamakstud toetuste (pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused) suurenemise arvel. Kululiikidest suurimad olid antud toetused summas 2,02 miljardit, muud tegevuskulud summas 1,26 miljardit ning tööjõu- ja majandamiskulud 654,3 miljonit eurot. Kulude jaotumine kuude lõikes on olnud ühtlasem kui kahel eelneval aastal, kõikudes 660 ja 680 miljoni euro vahel kuus.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 42,9 miljonit eurot ehk 7 protsenti. Tööjõukuludeks kasutati 337,1 miljonit eurot (aastane kasv 2,4 protsenti). Majandamiskuludeks kasutati 317,2 miljonit eurot ehk 12,2 protsenti rohkem võrreldes eelneva aastaga.

Investeeringuid tehti kuue kuuga 154,6 miljoni euro ulatuses, mis on 23,7 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 85,7 miljonit eurot, mis on 15,1 miljonit eurot ehk 21,4 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringutoetusi anti 68,5 miljoni euro ulatuses, mis on 51 miljonit eurot ehk 42,7 protsenti vähem kui mullu.

Välistoetusi koos ettemaksetega tasuti 204,1 miljonit eurot ehk 20,3 protsenti plaanitust, mis on 67,5 miljonit eurot vähem kui mullu peamiselt eelmise, 2007.–2013. aasta eelarveperioodi struktuuritoetuste vähenemise arvel summas 42,2 miljonit eurot. Eelmise perioodi vahenditest rahastatavaid projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni ning juuni lõpu seisuga on lõpetatud projekte 14 127 ja töös 1005 projekti. Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri-ja investeerimisfondide vahendeid ning käesoleval poolaastal on uue perioodi vahendeid kasutusele võetud 30,5 miljoni euro ulatuses peamiselt maaelu arengukava meetmete raames.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas juuni lõpu seisuga 1,4 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 1,01 miljardit ning stabiliseerimisreservis 373 miljonit eurot. Võrreldes 2014. aasta juuni lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 90,7 miljoni euro võrra ehk 6,1 protsenti. Omandireformi reservfondi vahendid vähenesid aastaga 6 miljoni euro võrra, ulatudes 12,9 miljoni euroni.

Mai lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve puudujääk 0,57 protsenti SKPst ehk 116,1 miljonit eurot. Valitussektori puudujääk tulenes nii keskvalitsuse kui ka sotsiaalkindlustus-fondide eelarve puudujäägist, mis olid vastavalt 200,5 miljonit eurot ja 16,2 miljonit eurot. Haigekassa eelarve puudujääk on alates aasta algusest suurenenud ja töötukassa ülejääk kasvanud. Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli mai lõpuks 100,6 miljoni euro ulatuses ülejäägis.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles