Maris Lauri: odavate kaupade eksport peab asenduma kallimatega
14. oktoober 2010, 17:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri ütleb panga klientidele saadetud uudiskirjas, et jõuline ekspordi kasv aeglustub 2011. aastal ja odavkaupade eksport peab asenduma kallimate kaupade ekspordiga.
Lauri sõnul saavutavad mitmed praegu eksporti suurendavad sektorid ja ettevõtted juba 2010. aasta lõpus ja 2011. aasta alguses tootmisvõimsuse piiri, mistõttu ei ole võimalik suurenevat nõudlust ilma investeeringuid tegemata rahuldada.
«Võib siiski arvata, et koos kasvu kiirenemisega maailmas hakkab ka Eesti eksport 2011. aasta lõpus taas suurenema. See muidugi eeldab, et Eesti ettevõtjad suudavad tootmispotentsiaali ja konkurentsivõimet piisavalt parandada,» andis Lauri lootust.
Tööjõukulud vähenesid kriisi ajal mõnevõrra ning suur tööpuudus peaks viitama sellele, et kiiret tõusu lähiajal ei tule. Siiski on kolm tegurit, mis võivad asju oluliselt muuta: tööealise rahvastiku vähenemine ja vananemine, tööjõu väljaränne ning ebakõla nõutava ja pakutava tööjõu oskuste vahel. «Ei tasu unustada ka kallinevat tooret, materjale ja energiat,» lisas analüütik.
Eelnevast teeb Lauri järelduse, et Eestis ei saa odavate kaupade ja teenuste tootmine pikalt jätkuda. Odavtootmise kasvu võimalused püsivad veel sel aastal ja ehk ka 2011. aasta esimeses pooles, kuid siis hakkab kulude kasv neid võimalusi järjest enam näpistama.
Kulude kasv tähendab paratamatult muutusi tootmises: odavtootjad peavad kas tootmise sulgema või asendama odavad tooted kallimatega. Viimane eeldab investeeringute tegemist, kuid selleks ei pruugi leiduda piisavalt tahtmist ja võimalusi, samuti nõuab investeerimine aega.
Seetõttu on üpris tõenäoline, et ajal, kui odavtoodangu eksport hakkab vähenema, pole seda asendav kallimate toodete eksport saavutanud veel piisavat mahtu ning ekspordi- ja tootmismahtude kasvunumbrid vähenevad.
Olukorrale mõjub positiivsena euro kasutusele võtmine, mis vähendab riigiriski ja tähendab stabiilsemat majanduskeskkonda. Lauri hinnangul suurendab see kapitali sissevoolu, kuid ei ulatu siiski Sloveenia või Slovakkiaga võrreldavale tasemele, sest praegune maailma majanduskeskkond ei ole investeeringute jaoks enam nii soodne kui nende riikide liitumise ajal. Siiski peaks euro kasutusele võtmine tegema investeerimise ahvatlevamaks ja soodsamaks.
Kui investeeringumahud osutuvad prognoositust suuremaks – ja seda ei saa välistada –, kasvavad tootmismahud, töökohtade arv, tulud ja tarbimine prognoositust enam. Aga see tähendab ka kiiremat hindade ja palkade tõusu.