Eluea pikenemine, riigieelarvete pingeline seis, rahvastiku vananemine – kõik need praegusaja tõsiasjad sunnivad paljusid Euroopa Liidu liikmesmaid pensioniiga tõstma.
Pensioniea kergitamine on kogu Euroopa Liidu paratamatus
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
14. oktoober 2010, 10:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvale see ei meeldi, sest vana Euroopa heaoluühiskonnad on praeguste tavadega harjunud. Kui Eestis tekitab pensioniea tõstmise jutt vaid nurinat, siis Lõuna-Euroopas näitavad massid ametiühingute juhtimisel miljonite kaupa oma rahulolematust protestimarssidel.
Nii on Prantsusmaa kava vastu kergitada penisonile mineku iga kahe aasta võrra, 62 aastani kaasa toonud mitme aastakümne suurimad meeleavaldused. Kuigi plaanitav iga jääks ikkagi naabritest madalamaks, avaldas teisipäeval ametiühingute andmetel valitsuse majanduspoliitika vastu meelt kolm ja pool miljonit inimest.
Väidetavalt on Prantsusmaa lääneosas hakatud paaniliselt bensiini kokku ostma, kuna riigi 11 naftarafineerimistehasest on streigiga kaasa läinud kümme. Peaminister François Fillon kinnitas, et valitsus viib reformid lõpule ning rohkem järeleandmisi ei tehta. Ilma reformita kasvaks riigi pensionisüsteemi aastane puudujääk 2018. aastaks 42 miljardi euroni.
Briti majandusleht Financial Times kirjutab, et ka ametiühingute juhid on tunnistanud, et käesoleva nädala aktsioonid – laupäevaks on plaanitud uusi massimiitinguid – on ilmselt nende viimane võimalus valitsust taganema sundida.
Prantsusmaa ei ole oma plaanidega üksi. Erinevaid kavu vaadates oleks enim põhjust protesteerida ja streikida Suurbritannia tulevastel naispensionäridel, kes saavad praegu väljateenitud vanaduspuhkust nautima hakata 60-aastaselt.
David Cameroni valitsuse kavade järgi peaksid nad edaspidi ootama kaheksa aastat kauem. Ka mehed saaksid brittide kava kohaselt vanaduspuhkusele 68-aastaselt ehk kolm aastat praegusest hiljem. Prantslastega võrreldes oleks vahe kuus aastat.
Vaatamata rahulolematusele mitmes riigis näitavad uuringutulemused, et inimesed ei soovi sugugi pensionile minekuga kiirustada. Suvel Financial Timesis avaldatud uuringu kohaselt soovis 68 protsenti üle 55-aastastest tavapärasest pensionile mineku east kauem töötada.