Osalise ümbrikupalga saajate arv on aastaga kahekordistunud

Ümbrikupalk ei ole enam lahe.

FOTO: Marko Saarm

CV keskuse korraldatud iga-aastase küsitluse järgi on aastaga märkimisväärselt kasvanud nende töötajate arv, kes saavad osa oma palgast varjatult.

Ümbrikupalka peetakse Eesti varimajanduse suurimaks probleemiks ning CV keskuse sõnul näib, et igati õigustatult —  kuigi 69 protsenti nende küsitlusele vastanutest väitsid, et saavad töötasu õiglaselt, leidus tänavu uuringus viimase kuue aasta suurim arv osalise ümbrikupalga saajaid.

CV keskuse turundusjuht Henry Auväärt märkis, et ümbrikupalk muutub populaarsemaks just suveperioodil ning on mureks sularahaga tegelevates valdkondades. «Möödunud aastal käivitatud töötamise register muutis küll tööturu mängureegleid, kuid värskest uuringus selgus, et töötajate arv, kes saavad osa oma teenitud töötasust mustalt, on enam kui kahekordistunud,» tõdes Auväärt.

Töötamise registriga lisandus 20 000 maksumaksjat, kes varem said töötasu ümbrikupalgana. Ka uuring näitas, et nende vastajate arv, kes said töötasu täies mahus ümbrikupalgana on vähenenud 16,9 protsenti ning laskunud viimase kuue aasta madalaimale tasemele. Samas jääb lisandunud töötajate keskmine palk oluliselt alla kogu tegevusala keskmisele palgale, mis näitab, et osa palgast makstakse töötajatele varjatult.

«Musta palga saajat valitsevad mitmed ohud, kuna töötaja kaotab nii haigus- kui puhkusetasus,» nimetas Auväärt. «Lisaks kaob ümbrikupalgaga võimalus taotleda võimalikku koondamis- ning töötushüvitist, millega annab töövõtja kergekäeliselt skeemitavale tööandjale võimaluse endaga manipuleerida,» lisas ta.

Küsitluses osales tänavu 1570 vastajat, kellest 1179 olid palgasaajad. Kuue aasta statistika pärineb enam kui 10 126 vastaja andmetest.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles