Otsereportaaž eurodebatist: rahandus- ministeerium vs väitlusselts

Foto: Lennart Rikk

Postimees.ee tänases online-väitluses üritas rahandusministeerium tõestada, et euroraha kasutuselevõtt Eestis hindu ei tõsta, neile oponeeris Eesti Väitlusseltsi võistkond.

Väitlus algas mõlema poole avateeside avaldamisega Postimees.ee's ning sellele järgnes otsereportaaž Tallinnas Ahhaa-keskuses peetud debatist, mida saate jälgida allpool. Rahandusministeeriumi esindasid Tanel Ross ja Andrus Säälik, nendega pistsid rinda Enn Metsar ja Toomas Roolaid.
 

-

Alustame otseülekannet. Rahandusministeeriumi poolt astuvad väitlema Andrus Säälik ja Tanel Ross ning väitlusseltsi poolt Enn Metsar ja Toomas Roolaid. Rahandusministeerium hakkab kaitsma seisukohta, et euro hinda ei tõsta, väitlejad väidavad, et tõstab ikka küll.

-

AVAKÕNE 1. Rahandusministeerium alustab, räägib asekantsler Tanel Ross.

-

JAH (ministeerium): Euroala ise on madala inflatsiooniga. Eurot kasutavate riikide 10 aasta keskmine hinnatõus on alla 2 protsendi. Kui me ühineme euroga, siis tuleb ka meile selline hinnastabiilsus, sest Euroopa Keskpank kontrollib raha hulka. Me ju näeme, et eurot kasutavates riikides pole hinnad palju tõusnud.

-

JAH: Rahandusministeerium jätkab pika perspektiiviga: kuna Eesti majandus kasvab kiiremini kui euroalal, siis tuleb meie inflatsioon ise ka kiirem - arvame, et umbes 3-4 protsenti.

-

JAH: Eurole üleminekul muutub ainult mõõtühik. «Kui me mõõdame puud meetrites ja jalgades, siis puu pikkus sellest ei muutu.»

-

JAH: Kui me vaatame varasemaid eurole üleminekuid - aastal 2002 ja hiljem, siis otseselt eurost tulenev hinnatõus on jäänud 0,1-0,2 protsendi piiridesse. Seda võib ka Eestis oodata.

-

JAH: Viimastel kuudel toimunud hinnatõus ei ole seotud euroga. Maailmaturul on toiduainete nagu piima ja vilja hinnad tõusnud kümneid protsente.

-

JAH: Mida saab riik teha, et euro hinda ei muudaks? Seaduse järgi peab ümardama kindla valemi alusel ja riik on kutsunud ellu ausa hinnastamise kokkuleppe, kus kaupmehed ise on kokku leppinud, et nad hindu ei tõsta.

-

AVAKÕNE 2. Väitlusseltsi poolt alustab Enn Metsar.

-

EI: Tore, et eurole üleminek on nii väike asi, et arutelu ajal majandus jätkab tööd - (väitlejaid on pisut halvasti kuulda, sest taustal töötab Ahhaa-keskuse lennusimulaator)

-

EI: Eesti hindu hakkab mõjutama see, et meie naabruses on rikkamad riigid ja meie hinnatase hakkab paratamatult nendega ühtlustuma - konvergentsiefekt. Kui soomlased tulevad Eestisse ja näevad hindu eurodes, saavad nad aru, et kõik on odav, nõudlus tõuseb ja ka hinnad hakkavad tõusma.

-

EI: Euro on rahaühikuna väiksem. 1000-kroonine arve tundub tarbijale toidupoes väga suur, aga 64 eurot nii suur enam ei tundu. Sente ei osata hinnata ja nii hakkavad kaupmehed ümardama ülespoole. Targad tarbijad saavad hakkama, aga kõik ei ole ju targad.

-

EI: Me võtsime kasutusele väga drastilisi meetmeid, et Maastrichti kriteeriumitele vastata. Avaliku sektori palgad langesid 30 protsenti. Valitsus lükkas edasi paljud kulutuste kasvud ja vähendas palkasid.

Nüüd, kui euro on käes, on kõigil ootus, et palgad tõusevad tagasi. Raske on sellele ootusele mitte vastata. «Mida rohkem on inimestel raha, mida kulutada, seda vähem kriitilised on nad selle suhtes, kui palju mõni toode maksab.» Nii tulebki inflatsiooni kasv.

-

ALGAB RISTKÜSITLUS

Ministeerium väitlejatelt: Kas ei ole nii, et euro tulekul saavad ka meie inimesed pildi ette, mis hinnad on meil kallimad kui mujal - näiteks riided ja jalatsid - ja kas sealt ei tule survet hindu alandada?

-

Vastus: eestlased ei tunneta neid hindu nii hästi.

-

Väitlejad küsivad ministeeriumilt: Kas ausa hinnastamise kokkuleppega liitunud ettevõtted peavad külmutama oma kasumimarginaalid pooleks aastaks?

-

Vastus: ettevõtted on ise selle lepingu sõlminud ja me ei taha kasumeid külmutada. Kokkulepe sätestab ainult, et ülemineku fakti ei kasutata tarbija kahjuks ära (et tõsta selle varjus hinda). Äritegevust võib ikka edasi teha - meil on ju vabamajandus.

-

Ministeerium küsib: Tõesti, kursiga 15.6466 on raske ümber arvestada. Kas siis eurokalkulaatoritest ei ole kasu? Riik jagab need ju kõigile välja.

-

Väitlejate vastus: eriti need inimesed, kel on kalduvus teha otsuseid emotsinaalse poole pealt, ei hakka neid kalkulaatoreid kaasa võtma. Seega neil efekti ei ole.

-

Väitlejad küsivad: Mis olid need väikesed trikid, mida te kasutasite, et me ikka Maastrichti piiridesse mahtusime?

-

Ministeerium vastab: Kõige tähtsam samm oli eelarvekulude suur kärpimine. Me oleks eelarvet pidanud kärpima niikuinii. Euroga liitumine on hea tulemus, aga me ei teinud seda euro pärast, me tahame pikas perspektiivis olla jätkusuutlikud.

Varasemal ajal on teised riigid kasutanud «trikke» - vähendanud maksumäärasid jmt.  Aga 2007, kui me olime lähedal inflatsioonikriteeriumi täitmisele, oleksime võinud ju aktsiise langetada vmt. Aga me ei teinud seda. Ja seekord me isegi tõstsime aktsiise ja käibemaksu, nii et meie poolt oli kriteeriumite täitmine puhas.

-

LÕPUKÕNE 1. Andrus Säälik võtab rahandusministeeriumi poolt asjad kokku.

-

JAH: Hindu saab ju tõsta ainult siis, kui keegi selle ära ostab. Nii et olge teadlikud. Meedia võrdleb hindu, võrrelge ka ise!

-

JAH: Meie olukord on ka see, et talvel peab palju kütma, seega kütuse hinnatõus - mis on toimunud - avaldab meie hindadele rohkem mõju. Ka toidu hinnatõus mõjutab meid rohkem kui rikkamaid riike.

-

JAH: Vaatame konkreetseid numbreid: euroala, 2002 - inflatsioon oli 0,7 protsenti. Sellest 0,5 protsenti oli tingitud maksu- ja hinnatõusudest, euro põhjustas vaid 0,2 protsenti.

Aga 1970ndatel oli inflatsioon iga-aastaselt Euroopas 5-6 protsenti. 0,2-protsendine hinnatõus on selle eest väike summa maksta, et me ei pea sinna tagasi minema.

-

LÕPUKÕNE 2. Toomas Roolaid võtab väitlusseltsi poolelt teema kokku.

EI: Eesti asub siiski erinevas olukorras kui teised riigid. Ja meie näitame, et euroga liitumine toob hiljem kiirema hinnatõusu.

-

EI: Kuna meie peamised liikumiskoridorid on eurot kasutavate riikidega - Soome - , hakkavad meie hinnad ühtlustuma sealsetega kiiremini.

-

EI: Tarbijad Eestis ei suuda aru saada, kus on nende jaoks mõistlik hind. Ja seda segadust kasutab ära kaubandus, kelle eesmärgiks on ju rohkem kasumit saada. Ärijuhid petavad oma aktsionäre, sest nende eesmärk on kasumit saada.

6-7 kuu pärast lähevad hinnad ikkagi tagasi sinna, kus nad pakkumise-nõudluse suhte järgi peavad olema. Tuled suvel maalt tagasi ja hinnad on, nätaki, tõusnud.

-

EI: Me oleme avalikus sektoris kõik palgad-asjad ära külmutanud. Aga nüüd, kui euro tuleb, hakkab tõusma tohutu surve töötute abirahadele, lasteaednike palkadele jne. Kui inimestel on rohkem raha, hakkavad ka hinnad järsemalt tõusma. Euro tulek toob kaasa oluliselt järsema hinnatõusu, kui see oleks olnud ilma eurota.

-

Algavad LUGEJAKÜSIMUSED (valdavalt ministeeriumile).

-

LUGEJA 1: Milliste meetmetega hoitakse inflatsioon Eestis pärast euroga liitumist 3 protsendi piires?

-

Ministeerium vastab: Esiteks mõistlik eelarvepoliitika. Me saame kulutada ainult nii palju, kui maksud sisse toovad. Laenu ei hakka me võtma ja nii ei teki ka kunstlikku survet palkadele. Näiteks järgmise aasta riigieelarves ei tõuse ei jooksvad kulutused ega palgad oluliselt.

Teiseks peame tagama konkurentsi majanduses. Ei saa olla nii, et on Soome hinnad ja Eesti palgad - vabas majanduses peavad ka palgad tõusma.

-

LUGEJA 2: Ka eurot mittekasutavates riikides tõusevad hinnad!

-

Väitlusselts: Jah, aga me enne seletasime, kuidas hinnad tõusevad just Eestis euro tulekuga kiiremini.

-

LUGEJA 3: Kas see ei ole tarbija petmine, kui öeldakse, et hinnad ei tõuse, ja tegelikult tõstetakse hinnad lihtsalt enne aasta algust ära?

-

Ministeerium: Jah, kui me sõlmisime ausa hinnastamise kokkuleppe, siis keegi ei näinud ette, et tuleb selline surve hindadele Eestist väljastpoolt. Aga ausa hinnastamise kokkulepe ei tähendagi seda, et ükski hind ei tõuse, ainult, et kaupmees ei tõsta hinda euro tulekuga seoses.

-

LUGEJA 4: Kas ei ole nii, et mida rohkem meedias hinnatõusust räägitakse, seda enam ka hinnad tõusevad?

-

Ministeerium: Jah, see on hea küsimus. Majandusteoorias on olemas kontsept isetäituvast ootusest: kui me kõik ootame, et hinnad tõusevad, siis oleme valmis rohkem maksma ja hinnad tõusevadki.

Aga väike inflatsioon on tegelikult hea - hullem oleks, kui hind üldse ei tõuse, siis tekivad negatiivsed emotsioonid ja majandus hakkab kiratsema.

-

LUGEJA 5: Kunas jõuavad palgad hindadele järgi?

-

Ministeerium: Statistika on see, et teises kvartalis suurt inflatsiooni ei olnud, aga palgad kasvasid 1 protsent. Nii et palgad juba kasvavad.