Valge Maja tervitas kokkulepet Kreekaga

Valge Maja pressiesindaja Josh Earnest

FOTO: SCANPIX

Valge Maja tervitas esmaspäeval euroala valitsusjuhtide kokkulepet Kreekaga, nimetades seda usaldusväärseks sammuks pikal teel majanduskasvuni ja jätkusuutliku arenguni.

«USA tervitab kokkulepet,» lausus president Barack Obama pressiesindaja Josh Earnest, hoiatades, et ees seisab hulk rasket tööd, langetada tuleb tähtsaid otsuseid ja astuda raskeid samme, et vältida Ateena langemist majanduskuristikku.

Eurotsooni liidrid jõudsid esmaspäeva hommikul 17 tundi kestnud tippkohtumisel kokkuleppele Kreeka abipaketi ja reformikava üle. Lepe välistab Kreeka riigivõla vähendamise, kuid näeb võimalusi maksepuhkuse ja/või maksetähtaegade pakkumiseks.

Selleks, et alustada Euroopa stabiilsusmehhanismi programmiga peab Kreeka 15. juuliks vastu võtma reformid, mis ühtlustavad käibemaksumäärad, võtma kasutusele meetmed, mis kärbivad pensionisüsteemi defitsiiti, tagama Kreeka statistikaameti iseseisvuse ja võtma vastu paketi, mis tagab pool-automaatsed kärped juhul, kui nõutud riigieelarve primaarülejäägi tase peaks jääma saavutamata.

22. juuliks peab Kreeka vastu võtma haldusmenetlusseadustiku, mis reformib kohtusüsteemi, kiirendab menetlusi ning vähendab kulusid ning üle võtma pankade kriisihalduse direktiivi (BRRD).

Alles nende reformide vastuvõtmisel Kreeka parlamendis võidakse rahvusvahelistele institutsioonidele (Troika) anda mandaat memorandumi läbirääkimistega alustamiseks. Memorandumiga peab Kreeka pakkuma reformikava, mis parandab riigi eelarvetasakaalu. Sealhulgas tähendab see pensionireformi ja kärbete tegemist, mis võrduvad ka 2012 aasta Kreeka ülemkohtu otsusega taastatud pensionite võrra. Pensionisüsteem peab jõudma defitsiidivabaks või tuleb selles leida muu kokkulepe oktoobriks.

Kokkulepe institutsioonidega tähendab ka OECD soovituste vastuvõtmist toodete ja teenuste turgude reformimisel, elektrivõrguhalduri erastamist ja ametiühingute õiguste vähendamist. Samuti tuleb võtta kasutusele sammud, mis tugevdavad pangandussektorit.

Kreeka riigilt rekvireeritakse 50 miljardi eest varasid, mida hakkab haldama iseseisev fond. Raha fondi varade müümisest või teenitud kasumilt kasutatakse 25 miljardi euro ulatuses pankade rekapitaliseerimiseks, ülejäänud rahast pool võetakse Kreeka võlgade katteks ning 25 protsenti investeeringuteks. Fond tuleb Kreekasse ja selle üle valvab Kreeka valitsus koos institutsioonidega.

Seda nimetas Kreeka peaminister Aleksis Tsipras oluliseks võiduks, sest alguses oli Saksamaa nõudnud varade kandmist Luksemburgis asuvasse fondi, mis oleks kuulunud Saksa riigile kuuluvale pangale Kfw, mille nõukogu esimees on Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble.

Lisaks peab Kreeka moderniseerima Kreeka riigi administratsiooni, selle «depolitiseerima» ja kärpima kulusid.

Kogu programmi vältel säilitavad rahvusvahelised institutsioonid järelevalve delegatsiooni näol, mis hakkab asuma Kreekas.

Need on vaid eeltingimused uuteks läbirääkimisteks Kreekaga, ega tähenda veel ESM-i programmi kindlat avamist. Eurotsoon võttis arvesse, et võimalik programm oleks 82-86 miljardit eurot. Lisaks tekib Kreekal kohustusi 20. juuliks 7 miljardi ja augusti keskpaigaks 5 miljardi euro ulatuses, mille rahastamisel vajab Kreeka abi.

Arvestades Kreeka pangandussüsteemi olukorda on võimalik, et ESM-programmist eraldatakse 10—25 miljardit eurot pankade rekapitaliseerimiseks, millest 10 miljardit tehakse kohe kättesaadavaks.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles