Keemiatööstuse liit: Ida-Virumaa koondamislaine on julgeolekuoht

NItroferdi väetisetehas.

FOTO: Sergei Stepanov

Eesti keemiatööstuse liidu sõnul ei pööra valitsus hiljutistele Ida-Virumaa koondamistele tähelepanu ning ei toeta tööstust vajalike poliitiliste otsustega, mis võib saada Eestile kehva sotsiaalmajandusliku olukorra tekkimisel julgeolekuohuks. 

Eile andis Eesti keemiatööstuse ettevõte Nitrofert teada 426 inimese koondamisest. Teatele ei järgnenud majandus- ja taristuministri kommentaari. Ministri asemel kinnitas ministeeriumi pressiesindaja, et probleemi pole, kuna naabruses asuv keemiatööstusettevõte Viru Keemia Grupp (VKG) vajab 300 töötajat.  VKG  oli sunnitud aasta esimestel kuudel koondama ligi 300 inimest ja nüüd võtab sama palju inimesi tagasi. «Lihtne loogika räägib, et 426 inimest jäävad ikka tööta,» teatas keemiatööstuse liit pressiteate vahendusel.

Sellele numbrile lisandub 200 kaevurit , kelle koondamisest teavitas Eesti Energia Kaevandused juuli alguses. Praegu on liidu andmeil Jõhvi töötukassas arvel  umbes 1100 töötut. Lähiajal võib see number suureneda 50 protsendi võrra. «Ida-Virumaa  keemiatööstuse tublid inimesed jätavad valitsuse ükskõikseks,» möönis liit.

Keemikute ametiühingu esimees Julia Leontjeva kinnitas, et vaatamata kohalikus töötukassas olevatele  tööpakkumistele ei leia kõik koondatud sektori töötajad endale sobivat tööd.  «Keemiatööstuses töötavad inimesed on reeglina päris pika staažiga ning spetsiifilise  kompetentsiga, mis piirab võimalusi leida tööd,» selgitas ta. «Paljud otsustavad rakendada oskusi ja teenida raha hoopis kuskil mujal Eestis või välismaal, mis mõjutab negatiivselt regiooni sotsiaalmajanduslikku olukorda, mis on otseses seoses julgeolekuküsimusega.»

Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum ütles, et praktika näitab, et Eesti riigi jaoks on keemiatööstus vaid tulude allikas – seda tõestavad tema sõnul keskkonnatasude ja maksude ning aktsiiside mitmekordsed regulaarsed tõusud. «Valitsus peab tööstustega rääkima,» arvas ta, «peab võtma eeskuju Euroopa partneritest mitte ainult keskkonnakaitse normide osas, vaid ka tööstuse arengule soodsate tingimuste loomises.»

Meybaum tõi näiteks Suurbritannia, kus tööstuse tegevusele mõju avaldavaid makse langetatakse, et tööstus saaks arengusse investeerida. «Põlevkivi- ja keemiatööstus vajab stabiilset ja läbimõeldud maksupoliitikat, mis tagab kindlustunnet homses päevas. Valitsus peab tegelema reaalsete majanduspoliitiliste otsuste kujundamise ja ellurakendamisega ning just selliste otsuste, mis toetavad Eesti oma tööstust ja regionaalpoliitilist arengut,» teatas keemiatööstuse liidu tegevdirektor.

Tasakaalustatud fiskaalpoliitika tagab uued investeeringud, töökohad ja maksulaekumised, osundas liidu juhatuse esimees Meelis Eldermann. Ta märkis, et eelmise aasta sügisel korraldatud Eesti keemiatööstuse liidu kampaanias «Meie õnn on meie maavarad» kõlanud tunnuslauseid nimetati ebaõnnestunud naljadeks või tühjaks hirmutamiseks. «Sellele järgnes koondamislaine põlevkivitööstuses, mis jätkub ka praegu. Sektoris kaob ligikaudu 800 töökohta, mis  omakorda avaldab mõju ka sektoriga kaudselt seotud valdkondade tööhõivele,» selgitas Eldermann. «Suurenev töötus regioonis on nii Virumaa kui terve Eesti probleem ning julgeolekurisk. Põlevkivivaldkonnas toimuv vajab kindlasti valitsuse sekkumist ning leevendusmeetmeid töötleva tööstuse ettevõtetele»

Eesti Keemiatööstuse Liit (EKTL) on keemiatööstuse ettevõtteid ühendav mittetulundusühing, kuhu  kuulub 52 liiget, sh põlevkivitööstuse esindajad. Eesti põlevkivitööstusega on otseselt või kaudselt seotud ligi 25 000 inimest.

Tagasi üles