SEB nädalakommentaar: ekspordi kahanemine pidurdab majanduskasvu

SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/

Eesti eksport ja välisturism on languses, probleemide peapõhjus on peamiste partnerite majandusolukord. Eesti on sihtkohana muutunud populaarseks Aasia turistide seas, kuid Vene ja Soome külastajate langust on raske korvata.

Olukorrast ekspordis

Statistikaameti värsketel andmetel kahanes kaupade eksport mais eelmise aasta maikuuga võrreldes 6 protsenti. Ekspordi vähenemisest mais andis märku juba eelmisel nädalal avaldatud statistika Eesti tööstustoodangu ekspordi kohta, mis kahanes vaid protsendi jagu. Langus on seega olnud suurem kaupade arvelt, mida Eesti ettevõtted välismaale vahendavad ja  mitte-tööstuskaupade seas.  Eksport on aastavõrdluses negatiivne olnud viiest kuust kolmel ja summana vähenenud 1,4 protsenti. Samas on eksporditavate kaupade hinnad samal ajavahemikul 4 protsenti võrra odavamaks muutunud. Seetõttu väljendab ekspordi langus eelkõige tulude vähenemist nominaalses väärtuses. Mahtudes on lihtsustatud arvutuse järgi eksport kasvanud 2,6 protsenti.

Eurodes mõõdetuna on viie kuu võrdluses vähenenud enim mineraalsete toodete eksport (-44 mln eur ehk 8 protsenti). Tähtsamatest sektorites on  pea 20 protsendi võrra kahanenud toidukaupade ja elusloomade eksport. Positiivselt poolelt on edukalt kasvanud puidu ja puittoodete ning muude tööstustoodete (mööbel, puitmajad, padjad jms) eksport, vastavalt +7 protsenti ja +6 protsenti, samuti metalli ja metalltoodete väljavedu. Hoolimata kasvu raugemisest viimastel kuudel on Eesti kõige olulisem eksportkaup, masinad ja seadmed, kasvatanud müügimahtu 3 protsenti.

Kuidas on muutunud kaubavahetus peamiste ekspordipartneritega?

Riikide lõikes ei ole üllatav, et Eesti eksport vähenenud kõige enam Venemaale (-45%).  Aasta esimese viie kuu võrdluses on täielikult on lõppenud elusloomade väljavedu, ligi poole võrra on vähenenud masinate ja seadmete, metalltoodete ning toidukaupade eksport. Märkimisväärselt on kukkunud ka eksport Lätti (-7%), mida võib pidada Vene kriisi teiseseks mõjuks. Nagu ka Venemaa puhul on väljaveo kahanemine Lätti olnud laiapõhjaline, ainsana on kasvanud masinate ja seadmete ning puidu ning puittoodete väljavedu. Soome majanduslanguse tõttu on sinna suunduv eksport küll 2,4 protsendi võrra miinuses, kuid mitme olulise kaubagrupi eksport on ka suurenenud. Suurematest harudest on ainsana märkimisväärselt kahanenud puidu- ja puittoodete väljavedu.

Eesti ekspordinumbreid on aidanud parandada tugev ekspordi kasv Rootsi, mis viie esimese kuu võrdluses on eelmise aasta samast perioodist 11 protsendi võrra suurem. Ekspordis on endiselt lõviosa masinatel ja seadmetel. Võrreldes teiste oluliste kaubanduspartneritega, on Rootsi majandus näidanud väga head kasvu. Seetõttu on sealse turuosa suurendamine Eesti ettevõtete jaoks väärt  väljakutse. Positiivne näide on siinkohal muude tööstustoodete ekspordi 30-protsendiline aastakasv Rootsi, mille alla kuuluvad peamiselt puitmajad ja mööbel. Haru kasvu võib pidada ka väärtusskaalal üles liikumiseks: puidu ja puittoodete eksport Rootsi kahanes võrreldaval perioodil 5 protsendi võrra.

Koos ekspordiga kahaneb ka turism

Lisaks kaupade ekspordile suurendab Eesti elanike sissetulekuid välisriikidest turism. Reedel avaldatud statistika põhjal vähenes mais majutusettevõtetes peatunud välisturistide arv kahjuks aastases võrdluses 6 protsenti. Nagu ka kaupade eksporti, mõjutavad Eesti turismi negatiivselt probleemid Soomes ja Venemaal. Viie kuu kokkuvõttes on soomlaste külastuste arv eelmise aasta algusest maas -5 protsenti, Venemaalt pärit külastajate arv aga koguni -40 protsenti. Kui Rootsi suunduv eksport on hea, siis sealt pärit turistide arv on üllatuslikult 2 protsendi võrra vähenenud. Mujalt riikidest pärit külastajate arv on enamjaolt küll kasvanud – Aasia päritolu turistide hulk koguni kolmandiku võrra, kuid ei suuda kompenseerida Vene ja Soome külastajate suurt langust.

Tarbijahinnad juunis taas languses

Teistest olulistest majandusnäitajatest uuendati lõppeval nädalal tarbijahinnaindeksit. Mais korraks plusspoolele liikunud indeksi muutus pöördus juunis taas negatiivseks ja hinnad kahanesid eelmise aasta juuniga võrreldes keskmiselt 0,1%. 2014. aasta juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksi langust enim 9 protsenti odavam mootorikütus, kuid ka 6 protsendi võrra odavam elekter ja 4 protsendi võrra odavamad küttekulud. Indeksit mõjutas enim vastassuunas alkohoolsetel jookide kallinemine 5 protsenti. Tarbijahinnaindeksi olulist kasvu ei ole ennustada ka lähitulevikus: kui elektrihind tundub juulis vähemalt esialgu püsivat juunikuu tasemel, siis naftahinna järsk kukkumine peaks peagi langetama kütusehinda ka meie tanklates.

Suurkoondamised veel töötusstatistikas välja ei paista

Ajakirjandus vahendas sel nädalal teateid mitmest olulisest koondamisest, mis puudutavad just Ida-Virumaad. Mineraalväetisi tootev Nitrofert koondab sel sügisel kõik ehk kokku 426 töötajat, põhjendades seda maailmaturul kukkunud hindadega. Eesti Energia soovib aasta lõpuks koondada aga umbes 200 kaevurit. Registreeritud töötus on Eestis hetkel veel õnneks kahanemas: juunis vähenes registreeritud töötus 4,1 protsendini tööjõust.

Lõppeva nädala kokkuvõtteks ei ole majandusuudised olnud kahtlemata rõõmustavad. Samas on aasta alles poole peal ja nagu näitas eelmine aasta, võib ka kehv algus aasta teises pooles positiivseks pöörata, tuues kaasa mõõduka majanduskasvu.

Tagasi üles