Valuutasõja rindejoon paigas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valuutavahetus.
Valuutavahetus. Foto: SCANPIX

Pärast seda, kui rahandusministrite ja keskpankurite koosolek nädalavahetusel nässu läks, valitseb maailma majanduskoostöös suur segadus. Ees seisavad uued lahingud ja algava valuutasõja rindejoon on põhimõtteliselt paigas.

Juhtivad majandused on valuutaküsimuses sama vastandlikel seisukohtadel kui varem.

Hiina süüdistas USA ülimalt lõtva rahapoliitikat arenevate majanduste destabiliseerimises, kuna viimased ujutatakse rahaga üle.

USA nõudis aga, et Rahvusvaheline Valuutafond keskenduks rohkem valuutakurssidele ja reservide kuhjumisele Hiinas.

Kuna ühegi olulise kokkuleppeni ei jõutud ning IMFi reformiettepanekute suhtes rakendati äärmuspoliitikat, hakkavad valuutakursid enne Seouli G20 tippkohtumist ilmselt tugevasti kõikuma.

Maailma suurima võlakirjadesse investeerija Pimco tegevjuht Mohamed El-Erian ütles: «Kui kunagi võis unistada globaalsest lahendusest, siis nüüd ei paista enam muud, kui ebaadekvaatselt reguleeritud riiklikud majanduspoliitikad ja üha suuremad riikidevahelised hõõrumised.»

IMFi põhikoosoleku järel väljastatud kommünikee kõneleb küll «riikidevahelisest koostööst», kuid ometi ei sisaldu seal ühtegi rida, mis kasvõi kaudselt juhtivate majanduste leppimisele viitaks.

IMFi juht Dominique Strauss-Kahn kutsus riike üles minema kaugemale soojadest sõnadest ja astuma konkreetseid samme: «Mis kasu on sõnadest? Sõnadega ei muuda me midagi. Poliitikat tuleb rakendada.»

Samas ei kavatse Hiina ilmselt jüaani kiirema kallinemise heaks lillegi liigutada – mis USAd üha enam ärritab. «IMF peab tugevdama järelevalvet valuutakursside poliitika ning reservide kogumise tavade üle,» ütles USA rahandusminister Tim Geithner.

Hiina tõrjub sedalaadi survestamist aga üha järsemas toonis. Hiina keskpanga president Zhou Xiaochuan ütles IMFi koosolekul, et valuutadele lähenetakse erapoolikult. «Peamised reservvaluutade väljastajad jätkavad ülimalt madalate intressimäärade ja ebakonventsionaalse rahapoliitikaga, mis omakorda tekitab arenevatele majandustele rahapoliitika vallas suuri raskusi,» ütles ta.

Professor Eswar Prasad Cornelli ülikoolist ütles: «Tõsiasi, et Hiina valuuta-kriitikale nüüd nii agressiivselt vastu astub ning rindejoone arenenud majanduste lõdva rahanduspoliitika ja kasvavate eelarvepuudujääkide peale nihutas, näitab meile, et nad tunnevad end üha enesekindlamalt ning sallivad rahvusvahelist survet üha vähem.»

Nii mõnigi rahandusminister kurtis Financial Timesile, et on vastaspoolte järeleandmatuse pärast suures mures. Pravin Gordhan Lõuna-Aafrikast ütles: «Kui kuulata hiinlasi, siis neil on oma tõlgendus. Ameeriklasi kuulates on pilt jälle hoopis teistsugune. Aga kõik peaksid üksteisele vastu tulema.»

Et ohje taas enda kätte haarata, pani IMF ette, et nad võiksid hakata hindama riikide majanduspoliitikaid peamiselt selle alusel, kuidas nad teisi riike mõjutavad.

Eksperdid ei usu aga, et sügavatest lõhedest niiviisi üle õnnestuks hüpata.

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles