Maaomanikud: valitsus teeb Toomas Tammele 3-miljardilise kingituse

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiviõli tuhamäed.
Kiviõli tuhamäed. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kiviõli põlevkivikarjääri ette jäävate maade sundvõõrandamisega teeb valitsus Kiviõli Keemiatööstuse omanikele Toomas ja Raivo Tammele umbes 3,3 miljardi kroonise kingituse, näitab maade praeguste omanike arvutus.


Maaomanike teatel on Toomas ja Raivo Tammele kuuluv Kiviõli Keemiatööstus (KKT)  esitanud kaevandamisloa taotluse Põhja-Kiviõli II karjäärist kokku 22 miljoni tonni põlevkivi kaevandamiseks.

Taotletud mahtude juures jätkuks sellest kogusest Kiviõli Keematööstuse jaoks ca 15 aastaks.

Geoloogiliste uuringute põhjal oleks kaevandatavast põlevkivist ca 45 protsenti kvaliteetsem II sordi põlevkivi, mida KKT konkurent Viru Keemia Grupp (VKG) ostab täna Eesti Energialt hinnaga umbes 290 krooni tonnist, ja 55 protsenti III sordi põlevkivi, mille kohta on konkurentsiamet kinnitanud hinnaks 165,1 krooni tonnist.

Maaomanike hinnangul saab KKT seega võimaluse kaevandada ca 4,9 miljardi krooni väärtuses põlevkivi, makstes selle eest riigile ca 5 protsenti ressursimaksu.

Põlevkivi kaevandamise ja ülestöötamise kulu on KKT majandusaasta aruannete järgi umbes 70 krooni tonnilt ehk selle koguse puhul on firma kulud kokku umbes 1,5 miljardit krooni.

Seega hoiab KKT valitsuses sundvõõrandamist läbi surudes kokku umbes 3,3 miljardit krooni, mis kuluks tooraine sisseostmisele. Pärast põlevkivi töötlemist teeniks aga KKT saadud koguse põlevkiviõli müügist juba ca 11 miljardit krooni.

Ühe karjääri laienduse ette jäävate kinnistute omaniku Nikolai Reismani sõnul on kummaline, et majandusministeerium ja valitsus ei vii enne taolise «kingutuse» tegemist läbi mingit kontrolli või isegi põhjalikumat analüüsi, et uurida KKT väiteid tegevuse lõpetamisest, kui riigilt soodustust ei saada.

«Maaomanikud on algusest peale hämmastusega jälginud, millise õhinaga on riik ja ministeerium ette valmistamas karjääri laienduse ette jäävate maade sundvõõrandamist ühe täiesti tavalise, kasumi teenimisele suunatud eraettevõtte huvides,» märkis Reisman.

Kokku puudutab sundvõõrandamine üheksat eraisikut ja üht firmat, kellele kuuluvad planeeritud karjääri piirkonda jäävad kinnistud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles