Haldusfirmade raskused ajavad elanikud paanikasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kortermajade elanikud võtavad massiliselt haldurite vahetamiseks pakkumisi – põhjuseks mitmete haldusfirmade makseraskused kommunaalteenuste osutajatele.
Erinevalt paljudest teistest riikidest ei soovi kommunaalteenuste osutajad (gaasi-, kütte-, vee- ja elektrimüüjad) sõlmida lepinguid otse lõpptarbijaga ehk konkreetse elamispinna omanikuga.
Kui ühistuga hoonete puhul on teenusemüügileping sõlmitud ühistutega, siis valitsemisvormi puhul on teenusepakkujad surunud haldusfirmad nurka ning sundinud lepingute vahendamise peale majade valitsejatele ehk haldusfirmadele.
Võlglaste must ring
Ühelt poolt oleks selline asjade käik loomulik, kui haldusfirmad selle lisatöö eest tasugi võiks küsida. Aga seaduse kohaselt ei või ning seda ei tehtagi.
Olukorra teeb ajuvabaks aga asjaolu, et kuigi haldusfirma ei ole kõnealuste teenuste tarbija ja kui korterite omanikud ei tasu arveid tähtaegselt, siis haldusfirma peab koondarve täismahus ikkagi teenuseosutajale tasuma.
Korteriomanike võlgnevused tuleb aga nõuda eraldi sisse juba selleks seadusega ette nähtud vormis – ekstreemsematel juhtudel lausa kohtus, mis on vägagi vaevaline ja aeganõudev protseduur ning võib korteriomaniku pankroti korral lõppeda tulemuseta, tuues kaasa ainult lisakulutusi.
Seega sisuliselt on haldusfirmad sunnitud krediteerima elanike kommunaalmakseid ja tegelema võlgade sissenõudmisega kommunaalteenuseid osutavate firmade kasuks.
Kui varasemalt suutsid haldusfirmad hoida vajaminevat puhvrit, sest ka elanike maksedistsipliin oli oluliselt parem, siis masuaeg on teinud perekondade finantsseisu halvemaks ning mitmedki kehvemalt kapitaliseeritud või nõrgema finantsjärelevalvega haldusfirmad on jäänud oma igakuiste maksetega kommunaalteenuste osutajatele jänni.
Enamgi veel, kommunaalteenuste osutajad, selle asemel, et lepingud iga korteriomanikuga eraldi sõlmida, lausa laimavad avalikult maksete vahendamisega raskustesse jäänud haldusfirmasid.
Sestap polegi midagi imestada, et korteriomanikud otsivad massiliselt endale uut ja maksejõulisemat partnerit, mõtestamata lahti asjaolu, et võlglased on tegelikult need korteriomanikud, kes makseid õigeaegselt ei tasu. Lõputult krediteerida ei saa kommunaalmakseid ükski haldusfirma.
Muutused vajalikud
Viimase kuu jooksul on meilt küsitud keskmiselt 4-5 pakkumist päevas hoonetele, mida siiani on valitsenud teised, konkureerivad firmad. Seejuures huvitab lisaks teenusehinnale küsijaid sama palju ka haldusfirma maksejõulisus – kas kommunaalteenuste müüjatele on võlgu jäädud ning kui suur on ettevõtte rahaline puhver probleemide ennetamiseks.
Loomulikult on haldusfirma valik vastutusrikas ülesanne ning selle välja vahetamine annab majaelanikele muidugi suurema turvatunde, kuid tulevikus oleks siiski elementaarne, et haldusfirma jääb oma liistude juurde ning osutab majadele oma spektris olevaid teenuseid (halduri-, raamatupidamis-, majahoiu-, koristus-, tehnojärelevalve-, hooldus- jms teenust) ning kõik vahendatavad, eelkõige siis hoonet energia või veega varustavad ettevõtted sõlmiksid siiski lepingud otse korterite omanikega.
Kommentaar
Raimo Jõgeva
EKÜLi Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja:
Kuidas saavad korteriühistud end kinnisvarahooldusega tegelevate ettevõtete makseraskuste, tegevusetuse ja pankrottide eest kaitsta?
Tuleb teostada pidevat kontrolli tema tegevuse üle ning nõuda lepingu kohaselt kõigi kohustuste täitmist. Mingil juhul ei tohiks usaldada nendele pangaoperatsioonide teostamist – maksed vee, elektri, kütte jms eest tasugu ühistu otse tarnijale.
Milliseid vigu ikka ja jälle teie hinnangul korratakse, mida tuleks vältida?
Puudub kontroll nende üle, probleemide tekkimisel ei lõpetata aga kohe lepingut.