Kreeka astus konfliktidest kõige enam laastatud riikide klubisse

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Christine Lagarde.

FOTO: SCANPIX

Kreeka on esimene arenenud riik, kes on jätnud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) seitsmekümne aasta pikkuses ajaloos oma võla tasumata, mis on oluliseks tagasilöögiks nii Kreekale, aga ka rahvusvahelisele laenuinstitutsioonile.

Seni on maksmata jätnud käputäis sisekonfliktides vaevlevaid riike nagu Talibani võimu all olev Afganistan ja riigipöörde teinud Haiiti, kirjutab The Wall Street Journal. Viimane suurim IMF-le maksmata jätja oli Zimbabwe 2001. aastal, kirjutab majandusleht.

Mitmed ökonomistid süüdistavad kujunenud olukorras ka IMF-i ennast, eriti fondi tegutsemist siis, kui töötati välja Kreeka esimest, 2010. aasta 110 miljardi euro suurust abipaketti, kui IMF ei suutnud nõuda Kreekalt võla kohest restruktureerimist ning oldi riigi kasvuprognoosides liiga optimistlikud.

«Kogu Kreeka saaga on hävitanud kohutavalt IMF-i reputatsiooni,» ütles analüüsikeskuse Peterson Institute for International Economics külalisuurija ning IMFi Euroopa osakonna endine asedirektor Ajai Chopra.

Columbia ülikooli professor ning Maailmapanga endine peaökonomist Joseph Stiglitz ütles, et IMFi Kreekaga tehtud vead panevad riike väga hoolikalt mõtlema, enne kui pöördutakse fondi poole abipalvega.

«Oma suveräänsuse üleandmist IMF-le nähakse väga suure riskina,» ütles Stiglitz, «Eriti kui nad teevad prognoosimisel nii halba tööd,» lisas ta.

Majanduslehe poolt nähtud konfidentsiaalsetest dokumentidest nähtub, et mõned IMFi töötajad ning peaaegu kolmandik juhatusest olid tol ajal Kreeka abipaketi taolise skeemi vastu. Mõned juhatuse liikmed hoiatasid, et kasvuprognoosid on ebarealistlikud. Teised toonitasid, et võla kohene restruktureerimine on hädavajalik. Mäletatavasti restruktureeris Kreeka oma võla teise abipaketi väljatöötamise ajal.

Kuid  fondi suurimate aktsionäride, USA ja Euroopa survel liiguti edasi, sest kardeti, et Kreeka võlakoormus võib levida üle Euroopa.

Tagasi üles