Euroopa ühendamise rahastu annab Eestile Rail Balticu projekteerimiseks ja maade omanikelt välja ostmiseks 175 miljonit eurot, 38 miljonit peavad maksumaksjad omalt poolt juurde lisama.
Raha tuli, Rail Balticut hakatakse projekteerima
29. juuni 2015, 16:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Praeguse rahastusega jõuame ehitamise nn null-etappi, millega projekteerime raudtee ja ostame välja trassi alused maad,“ ütles Rail Balticu projektijuht Miiko Peris eile majandusministeeriumis antud pressibriifingul. „Ehitustöödeks on raha juurde vaja.“
Nüüd saavad Eesti alustada raudtee tehnilise projekteerimisega, Tallinna ja Pärnu reisiterminalide projekteerimisega. Esimeste tehinguteni trassi aluste maade välja ostmiseks senistelt omanikelt jõutakse järgmise aasta suveks, kui projekteerimistööd on lõppenud ja planeeringud kinnitatud. „Maade soetamiseks nähakse tavaliselt ette kümme protsenti projekti maksumusest, kuid meil seisab hindamine alles ees ning tõenäoliselt nii palju ei kulu,“ lausus Peris.
Esmaspäeval teatas Euroopa Komisjon kavatsusest rahuldada kolme Balti riigi poolt veebruari lõpus esitatud 540 miljoni euro suurune rahastustaotlus Rail Balticu raudteetrassi ehitamseks. Riigid peavad omafinantseeringuna välja käima 18 protsenti sellest summast. Niimoodi on selle rahastusetapi maht koos toetusraha ja omafinantseeringuga Eestis 213 miljonit, Lätis 291 miljonit ja Leedus 28 miljonit eurot. Veel seitse miljoni euroga toetatatkse kolme riigi poolt loodud ühisettevõtet.
Eraldi otsusega toetatakse Rail Balticuga seotud lõikude rajamist Leedus 100 miljoni ja Poolas 244 miljoni euro ulatuses.
Kõnealuse rahaga saab teha paindlikult tehinguid kuni Rail Balticu valmimiseni 2024. aastal. Eraldatud raha hakkavad Eestis tehtavate tööde jaoks teenindama Euroopa arengupank EBRD või Põhjamaade investeerimispank NIB.
Raudtee ehitajad kavatsevad juba tänavuse aasta lõpus esitada taotluse järgnevaks rahastusvooruks arvestusega, et Euroopa Komsijon hakkab selliste projektide üle otsustama igal aastal. „Meil pole edaspidise rahastuse suhtes garantiisid, kuid lootused on väga suured,“ ütles valdusfirma Rail Baltic Estonia OÜ juht Indrek Orav.
Seekordseks rahastusvooruks esitati 700 taotlust kokku 36 miljardi euro suurusele summale, nendest rahuldati aga vaid 276 taotlust 13,1 miljardi euro väärtuses.
Rail Baltic on Leedut, Lätit ja Eestit Euroopaga ühendav täiesti uus 1435 millimeetri laiune raudteetrass, mis erineb Venemaalt lähtuvast 1520 millimeetrise laiusega raudteetrassist.
Kui praegu Eestis projekteeritud raudteed võimaldavad rongidel sõita maksimaalselt 140 kilomeetrit tunnis, siis Rail Balticu piirkiiruseks kujuneb 240 kilomeetrit tunnis.
Esimene kiirrong sõidab uuel raudteel hiljemalt 2025. aastal. Maksumus kolmes riigis kokku on ligi 3,6 miljardit eurot, millest Eesti osa on 1,3 miljardit eurot. Ligikaudu 80 protsenti kulude ulatuses taotletakse toetust Euroopa Liidult. Esimeses taotlusvoorus küsis Eesti projektile toetust 191 miljonit eurot.