iDeal kampaania

Krugman: Kreeka peaks hääletama «ei»

Paul Krugman

FOTO: SCANPIX

Kreeka peaks hääletama referendumil «ei» ja Kreeka valitsus peaks olema vajaduse korral valmis lahkuma eurotsoonist, kirjutas USA majandusteadlane ja kolumnist Paul Krugman The New York Timesis.

«See on juba mõnda aega selge olnud, et euro loomine oli kohutav viga,» kirjutas Krugman. «Euroopal pole kunagi olnud eelduseid edukaks ühisvaluutaks. Veel enam, Euroopal pole seesugust maksu- ja pangaühendust nagu USA-s, mis tagab, et näiteks Florida kinnisvaramulli lõhkemisel kaitseb Washington automaatselt vanurite tervisekindlustust ja pangahoiuseid.

Eurotsoonist lahkumine on aga palju raskem ja hirmutavam otsus kui sellega mitteliitumine. Euroliidu kõige probleemsemad riigid on järjest andnud järele kreeditoride kasinusnõudmistele, samal ajal kui Euroopa keskpank on suutnud kontrollida turupaanikat.

Olukord Kreekas on jõudnud aga jõudnud nii kaugele, et sealt pole enam tagasiteed. Pangad on ajutiselt suletud ja valitsus on kehtestanud kapitalikontrolli. On väga tõenäoline, et valitsus peab võtma varsti kasutusele paralleelvaluuta. Järgmisel nädalal korraldab riik referendumi selle üle, kas aktsepteerida nõudmisi, mille on esitanud «troika» - institutsioon, mis esindab kreeditoride huve – tugevamateks kasinusmeetmeteks.

Kreeka peaks hääletama «ei» ja Kreeka valitsus peaks olema vajaduse korral valmis lahkuma eurotsoonist.

Et mõista, miks ma seda ütlen, tuleb aru saada, et suurem osa – mitte kõik, kuid enamus – sellest, mida te olete kulnud Kreeka priiskamise ja vastutustundetuse kohta, on vale. Jah, Kreeka valitsus kulutas 2000ndate lõpus üle oma võimete, kuid peale seda on nad korduvalt vähendanud kulutusi ja tõstnud makse. Valitsuse tööhõive on langenud enam kui 25 protsenti ja pensioneid (mis olid tõesti liiga helded) on järsult kärbitud. Kui liita kokku kõik kasinusmeetmed, on neist olnud enam kui küll, et saada lahti esialgsest defitsiidist ja pöörata see suureks ülejäägiks.

Kuid miks seda ei juhtunud? Sellepärast, et Kreeka majandus varsises kokku, suuresti nende samade kasinusmeetmete tulemusel, mis kiskusid tulusid endaga alla.

Sel kokkuvarisemisel oli palju pistmist euroga, mis lukustas Kreeka majanduslikku hullusärki. Edukad kasinusmeetmed hõlmavad tavaliselt suurt valuuta devalveerimist, mis muudab riigi ekspordi konkurentsivõimelisemaks. See juhtus näiteks Kanadas 1990ndatel ja hiljuti Islandil. Kreekal, ilma oma valuutata, polnud seda võimalust.

Kreeklased peaksid hääletama «ei» kolmel põhjusel. Esiteks, me teame, et veel karmimad kasinusmeetmed on tupiktee: peale viit aastat on Kreeka hullemas seisus kui kunagi varem. Teiseks, suurem ja ehk kõige kardetum osa Grexiti kaosest on juba toimunud. Pangad on suletud, kapitalikontroll kehtestatud ja pole enam palju rohkem kahju, mida teha.

Lõpetuseks, troika ultimaatumile järele andmine oleks lõplik loobumine Kreeka iseseisvuse teesklusest. Ärge uskuge väiteid nagu oleks troika ametnikud üksnes tehnokraadid, kes selgitavad ignorantsetele kreeklastele, mida tuleb teha. Need väidetavad tehnokraadid on fantaseerijad, kes on eiranud kõiki makroökonoomika reegleid ja on eksinud igal sammul. Küsimus ei ole analüüsis, vaid võimus – kreeditoride võimus tõmmata juhe Kreeka majanduselt. See võim kestab senikaua, kuni eurotsoonist lahkumist peetakse võimatuks.

Niisiis on aeg teha lõpp mõeldamatusele. Muidu ootab Kreekat ees lõputu kasinus ja depressioon.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles